Martin Helme: “Minu huvi oli kaitsta Eesti majandushuve”

Varasemalt toimepandud rahapesuteod väärivad karistust ja nendele joont alla tõmmata ei saa, ütles rahandusminister Martin Helme (EKRE) rahapesu vastasest võitlusest rääkivad pressikonverentsil.

Helme rääkis oma eelmisel nädalal toimunud kohtumistest USA-s sealse rahandusministeeriumi abiministri Marshall Billingsleaga, ühe rahvusvahelise advokaadibürooga ning Londonis korruptsiooni ja rahapesu paljastamisega tegeleva Bill Browderiga, vahendas ERR.

“Kohtumiste eesmärk oli see, et soovin kõrgemal poliitilisel tasemel lükata seda rahvusvahelist koostööd, mis on vajalik rahapesu vastaseks võitluseks,” ütles Helme.

Helme ütles, et pakkus ameeriklastele eestipoolset abi ja koostööd. “Minu huvi oli kaitsta Eesti majandushuve. Nendes rahapesu kaasustes on saanud kannatada Eesti majandus ja maine.”

Helme sõnul on nendes Eestit puudutavates rahapesu kaasustes vaja Eestil enda eest seista ja oma huvisid kaitsta. “Üks osa sellest huvide kaitsmisest on nendes rahvusvahelistes menetlustes, kus on selgelt näha, et tavapäraselt lõpevad need suurte trahvidega, et siis ka meie oleksime selles menetluses osalised ja oleksime selle hüvitise üks saajatest,” märkis Helme.

“Kui meie omalt poolt jagame informatsiooni, siis lõpuks karistuse puhul pärast jagatakse ka seda trahvi,” lisas ta.

Kohtumisel Marshall Billingsleaga andis Helme ülevaate, mida Eesti on teinud rahapesu tõkestamiseks. Helme rääkis, et Eestis on rahapesu risk panganduses suudetud viia väga madalale tasemele ning sellele on kaasa aidanud kahelt pangalt litsentsi ära võtmine – Versobankilt ja Danske Bankilt.

Billingslea sõnum oli Helme sõnul see, et inimesi tuleb karistatada ka mineviku tegude eest ning nendele tegudele joont alla tõmmata ei saa. “See loogika, et ärme minevikku vaata, vaatame ainult tulevikku, neid ei rahulda. Ja see ei rahulda mind ka. See ei rahulda praegust valitsust ka,” lausus Helme.

“Ilma, et me oleks selgeks teinud, mis läks valesti, kes eksis, kus on vastutus ja karistanud neid, kes on seadust rikkunud või olnud oma ametis tegevusetu, ei saa me joont alla tõmmata nendele varasematele juhtumitele,” sõnas Helme.

Asi, mis Billingslead Helme sõnul kõige rohkem häiris oli see, et selles rahas, mis ka läbi Eesti liikus, oli palju sellist raha, mis oli USA sanktsioonidega tõkestatud, ehk tegemist oli juba julgeolekualase teemaga.

Helme rääkis, et Eestil on koostöös FBI-ga ühine uurimisrühm Danske Banki kaasuses. Helme rääkis, et USA on algatanud seoses Danske Banki ja ka Swedbanki rahapesuskandaalidega kriminaalmenetlused. Eestis Swedbanki osas kriminaalmenetlust alsutatud pole, vaid toimub menetlus, mida viib läbi finantsinspektsioon.

Möödunud nädalal USA-s visiidil viibinud Helme lasi sealsel advokaadil endale selgeks teha, millised on Eesti võimalused Danske ja Swedbanki rahapesujuhtumi uurimiste raames raha saada. Ta kinnitas pressikonverentsil, et tegutses kohtumisel valitsuse volitusega.

Helme teatas, et arutas ühes rahvusvahelises advokaadibüroos, kuidas tagada, et Ameerika võimude poolt algatatud uurimised Eestis tegutsenud pankade rahapesu rikkumistes, mis lõpevad väga tõenäoliselt ülisuurte trahvidega, toimuks nii, et Eesti oleks protsessis kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse.