22.10.2019
Kui kliimahüsteeria koos lastest loobumisega oleks alanud17 aasta eest, poleks ka seda last ilma sündinud.
Tuntud kliimapaniköör Greta Thunberg on väitnud, nagu sureks tänapäeval massiliselt inimesi just kliimamuutuste tõttu. Talle vaidleb vastu Bjart Holtsmark Norra statistikaametist.
Expresseni arvamusloos kinnitab Bjart Holtsmark, et inimesi hukkub tõesti palju, nagu näiteks septembris üle Bahama tormanud orkaani Dorian tõttu, kuid miski ei viita, et see loodusnähtus tulenes inimeste poolt põhjustatud kliimamuutustest. Paraku jätab Thunbergi ÜRO-s peetud kõne just mulje, nagu täna sureks kliimamuutustega seotud loodusõnnetustesse rohkem inimesi kui varem.
Université Catholicique de Louvainis katastroofide uurimiskeskus (CRED) koostab iga-aastast statistikat loodusõnnetuste tagajärjel hukkunute arvu kohta, statistika pärineb alates aastast 1900. Kahtlemata ei saa nende statistika lõpuni usaldada, kuid tähelepanekuid võib teha küll.
On selge, et eelmise sajandi loodusõnnetused kustutasid palju inimelusid, eriti perioodil 1920–70, kui CRED statistika kohaselt suri ilmastikuga seotud sündmuste tagajärjel keskmiselt 330 000 inimest aastas. Põud Nõukogude Liidus ja Hiinas nõudis 1920. aastatel rohkem kui 4 miljonit inimelu. Kui Jangtse jõgi 1931. aastal üleujutas, hukkus 3,3 miljonit inimest ja 100 miljonit jäi kodutuks. India põud aastatel 1965–67 ja Gangese delta kohal möllanud tsüklon 1970. aastal põhjustasid vastavalt 1,5 miljonit ja 500 000 surma.
Aastakümnetel 1970–2010 oli ilmastikuolude tõttu hukkunute arv märkimisväärselt väiksem – keskmiselt 40 000 aastas. Alates selle sajandi esimesest kümnendist on erilisem 2008. aasta mais Myanmari laastanud tsüklon, mis nõudis nõudis 140 000 inimelu. Selle kümnendi jooksul toimus ka ebaharilikult suuri maavärinaid, kusjuures Haiti maavärin 2010. aasta jaanuaris oli tänapäeva suuruselt teine maavärinakatastroof. Maavärinad Hiinas ja Pakistanis vastavalt 2008. ja 2005. aastal ning maavärina põhjustatud tsunami, mis tabas Indoneesiat 2004. aastal, nõudsid kokku 680 000 inimelu.
Bjart Holtsmark ütleb, et selle kümnendi statistika ei näita veel, mis seisus me oleme ja isegi üksik sündmus võib pilti täielikult muuta. Kuid aastatel 2011-18 näitab CREDi statistika ilmaga seotud katastroofide tagajärjel keskmiselt 13 312 surma aastas.
Selliseid arve ei tohiks mingil juhul alahinnata – need tunnistavad kujuteldamatuid tragöödiaid, mis mõjutasid peamiselt vaeseid inimesi. Paraku on endiselt tõsi see, et praegusel kümnendil on surmade arv aastas märkimisväärselt väiksem kui eelmistel aastakümnetel, ja oluliselt langenud, kui vaadata eelmist sajandit.
Arvestada tuleks ka sellega, et rahvaarvu suurenedes puutub suurte loodusõnnetustega kokku palju rohkem inimesi kui enne. 2018. aastal elas planeedil umbes 7,6 miljardit inimest, võrreldes eelmise sajandi vahetuse 1,6 miljardiga. Ja eelmise sajandi esimesel poolel oli miljoni elaniku kohta keskmiselt 153 surma aastas. Teises pooles oli see arv langenud 32-ni ja praegusel kümnendil on see arv veelgi langenud 2-ni.
Nii on inimkond läbi elamas perioodi, kus üha vähem inimesi on ilmaga seotud sündmuste tõttu elu kaotanud. Tähtis on seegi, et rikkuse suurendamine on aidanud meid vähem haavatavaks muuta. Olulisteks teguriteks on tõenäoliselt tugevamad hooned, paremad hoiatussüsteemid ja paremini arenenud infrastruktuur, aga ka rahvusvaheliselt efektiivsem appiruttamine, mis tagab, et toit, ravimid ja muu abi jõuaksid ohvriteni kiiremini.
Kuigi paljud teadlased hoiatavad, et kliimat on tulevikus raskem hallata, on samas selge, et jõukuse kasvades suudab inimkond end ilmastikuga seotud sündmuste eest paremini kaitsta. Kuivõrd jõukus kasvab ka maailma vaesemates piirkondades, suudetakse sealgi ilmastikukatastroofide vastu paremini ette valmistuda.
Allikas: Expressen