29.10.2019
Teel Euroopasse
Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand tellis Turu-uuringute aktsiaseltsilt küsitluse, mille mõttekus on on täiesti küsitav, sest midagi uut see teada ei anna, küll aga leiab ilmselt kasutamist sotside propagandas.
Küsitluse kohaselt hääletaks 74 protsenti Eesti kodanikest praegu rahvahääletusel Euroopa Liidu liikmeks jäämise küsimuses poolt, 16 protsenti vastu ning 10 protsenti küsitletutest ei osanud oma seisukohta kujundada. Tegu on Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlusega, mille uurimisjuhi Juhan Kivirähki räige kallutatus tulemuste kommenteerimisel on selle agentuuri objektiivsuse juba ammu kahtluse alla pannud.
Üle keskmise toetavad Eesti liikmelisust Euroopa Liidus sotside, Reformierakonna ning Isamaa valijad. Kõige väiksem on toetus EKRE valijate seas, kuid ka nende hulgas on toetajaid enamus ehk 54 protsenti, vahendab BNS.
„Kuna Euroopa Liit on viimastel aastatel üle elanud mitu kriisi, on Eesti kodanike toetus meie riigi kuulumisele liitu üllatavalt tugev,” ütles Kaljurand. „Heameel on tõdeda, et seda toetust ei ole suutnud vähendada ka pidevad Kremli propagandakanalite ning EKRE rünnakud Euroopa Liidu vastu.”
Kaljurand vassib ja valetab, nagu on seda varemgi enne teda tehtud. Esiteks, EKRE on on rahvusriikide Euroopa Liidu poolt ning rünnakud praeguse euroliidu vastu on tingitud ainult sellest, et EL taganeb üha enam rahvusriikluse põhimõtetetest föderalismi kasuks.
Teiseks esindab Kaljurand neid jõude, kes peavad mistahes kriitikat, ka konstruktiivset, EL-i vastu lubamatuks. Samas tunnistab ta, et EL on viimastel aastatel üle elanud mitu kriisi – ja need kriisid pole tulnud mitte põhjendamatust kriitikast EL-i mitmesuguste tegevuste vastu, vaid sellest, et EL on teinud asju, mis pälvivadki õiglast kriitikat. EKRE rünnakud ongi olnud nende sammude vastu EL-is, mis viivad ühendust eemale sellest euroliidust, millesse me 2004. aastal astusime.
„Küsitlus näitab, et Eesti kodanikud peavad Euroopa Liitu meie riigi jaoks vajalikuks ning nende ootusi ei tohi alt vedada. Eesti esindajate ülesanne Euroopa Liidus on teha tööd selleks, et euroliit tugevneks ning suudaks paremini oma kodanike huve kaitsta,” sõnas Kaljurand.
Eesti esindaja Jaak Madison teeb kahtlemata hüva tööd tugeva rahvusriikide euroliidu heaks, teised saadikud aga toetavad pigem seda Brüsseli poliitikat, mis süvendab neid kriise, mis võivad EL-i lagundada. Eks näitab ka Brexiti totaalne pidurdamine seda, et Brüssel ongi sellise poliitika ajaja, mis sunnib riike ühendusest eemalduma.
Mis aga puutub algselt väljendatud mõttesse, et Kaljurand murdis sisse lahtisest uksest, siis kõrge toetus EL-ile pole tingitud ei Junckeri, Verhofstadti ega Timmermansi aetavast rahvusriikluse vastasest poliitikast, vaid ennekõike sellest, et meist ida pool asuv Venemaa muutub aina agressiivsemaks, ning valdav osa eestlastest mõistab, et olgu see EL kui mannetu tahes, mingi garantii on ta ikkagi. Oma osa on ka saadavatel eurorahadel, kuid nende positiivne mõju taandub kohe, kui me pole enam saaja, vaid vaesemate Balkani riikide jaluleaitaja.
Peamine julgeolekutagatis Eestile on NATO, kuid ka EL-i majandusühendusse kuulumine tagab mingi kambatunde ja ka kehvakeses kambas on vaenlase vastas ikkagi parem olla – just sellest lähtuvadki Eesti inimesed, kui nad EL-i toetavad. Päris kindlasti aga ei taha nad Vahemere neegrimehi, vasakliberaalide “euroopalikke väärtusi”, suveräänsuse äraandmist ja eurodirektiivide sadu, nagu Kaljurand oma küsitlusega tõestada püüab.
Turu-Uuringute AS küsitles vahemikus 3.-13. oktoober 1039 inimest, neist 883 olid valimisealised Eesti kodanikud.