01.11.2019
Protest homoagenda vastu ja mehe-naise suhte poolt Prantsusmaal – sündmus, mille sarnastest peavoolumeedia kunagi ei räägi.
Postimehe lillelapsest reporter Bretty Sarapuu on geiteemast rääkides taas hunniku rumalusi kokku kirjutanud.
Sarapuu kordab üle tavapärase emotsionaalse karjatuse: “Tagades geipaaridele võrdsed õigused heterotega, ei võeta viimastelt midagi ära”, mis sarnaneb teise samasuguse väitega: “Mis on teil teiste armastuse vastu?”
Esmalt: asi ei ole enam geiõigustes, vaid neomarksistlikus ideoloogias – just see inimvaenulik nähtus on võtnud vähemuste kaitse enda kanda. Geiõiguslased pole enam võitlejad geiõiguste eest, vaid marksistliku totalitarismiideoloogia edasikandjad, mis väljendub hästi nende agenda agressiivsuses.
Põhiseaduse üks autoreid Ants Erm hoiatas kooseluseaduse eel Riigikogu liikmeid: “Te seisate täna pöördelise otsuse ees. Te võite väita, et Kooseluseadus ei muuda Eesti riigis oluliselt midagi – teeb ainult paljude inimeste elu lihtsamaks. Jah, seda teeb ta ka, aga muudab paraku väga palju, muudab Põhiseadust, muudab abielu ja perekonna mõistet. Teie tänasest otsusest sõltub, kas Eestis jäävad alles traditsioonilised pereväärtused, koos nendest tuleneva kaitsega meie lastele. Maailmapraktika on näidanud, et peale selle džinni väljalaskmist pudelist, ei ole maailm enam ka laste jaoks endine – muutuvad kogu kasvatuse alused, muutub väärtushinnangute süsteem seksuaalse kõikelubatavuse suunas, mis on juba toonud ja toob ka edasi pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. ”
Sellega on kõik juba öeldud: geidele võrdseid õigusi andes muudetakse praktiliselt kogu väärtusruumi. Näiteks nõuavad geid koos õigusega abielluda endale ka lapsendamisõigust. See tähendab, et ühiskonnas hakkab olema arvestatav osa lapsi, kes ei tea, mida tähendavad ema või isa – neil saab olema ainult üks neist ja seda topelt. Kas Bretty Sarapuu ise sooviks olla näiteks laps, kes ei tea emaarmastust – no kaks isa ei paku seda mingil juhul!
Bretty Sarapuule ongi ehk õige vastu see: “Kui sinu isa oleks otsustanud teise mehe kasuks, siis poleks sind täna neid lollusi rääkimas.”
“Geiabielud seadustati Saksamaal kaks aastat tagasi ja taevas pole selle tagajärjel maa peale kukkunud,” väidab Sarapuu.
Kukkus ikka küll – kogu Lääne-Euroopa kubiseb juhtumitest, kus kristlased saavad karistada oma usuliste veendumuste eest, kui nad keelduvad teenindamast geipulmi. Inimestelt võetakse südametunnistusvabaduse õigus, samas kui geid võiksid ju tellida pulmatordi sealt, kus ettevõtja pole kristlane – aga inimesed antakse kohtu alla ja karistatakse, sest geid tunnevad ennast solvatuna. Ja just see tekitab olukorra, kus “ühiskonnas süvenevad hirm, sallimatus ja viha.”
Noortekeskustes toimuvate ürituste reklaamides kutsutakse noori geiparaadidele – just need paraadid on agressiivsed ja sageli ka sündsust riivavad. Miks peetakse neid tänavatel, kus kõnnivad ka kristlased ja samuti inimesed, kellel on tegelikult geidest suva – aga kõiki neid sunnitakse mingil moel asjas sees olema.
Kõik see näitab, et ega ikka ole nii, et anname kõigile võrdsed õigused ja oleme kõik koos õnnelikud. Vähemused on üldjuhul agressiivsed ja hakkavad enda elustiili esiplaanil hoidmist nõudma – seda on kogu geiagendast väga hästi näha.
“Asi puudutab noori ja konservatiivide meelest peaks LGBT propaganda peab olema keelatud. Seda, mida täiskasvanud inimene teeb oma keha, oma maailmavaatega ja oma eluga, meie ei saa reguleerida. Nad võivad ju ka kaks korda aastas sugu vahetada. Aga see, et minnakse koolidesse ja noortemajadesse ja klubidesse oma ühendust propageerima, reklaamina, tutvustama, noori kaasama, kuidas osaleda nende ühingus vabatahtlikena, kuidas tulla vabatahtlikuks geiparaadile, on lubamatu,” rääkis EKRE Pärnumaa ringkonna juht Helle Kullerkupp.
Selles asi ongi – noored peavad oma seksuaalse orientatsiooni ise, kõrvalise abita avastama (kui see üldse küsimuseks on), kuid praegune geiagenda paneb neid homoseksuaalsust endast otsima, tutvustab seda stiilis, et jumalast lahe on gei olla, veab nad homoürituste rüppe ja loob sedasi olukorra, kus geide (ja nende toetajate) arv tõstetakse kunstlikult kõrgemaks kui ta tegelikult on.
Seda ikka selleks, et endale uusi õigusi nõuda, sest siis on vundament selleks tugevam. Laias laastus loob homokogukond praegu aktiivse propagandaga endale suuremat toetajaskonda ja kui õnnestub, siis veab üha rohkem noori ka omasoolisi ihalema – selles aitab neid ka meestevaenulik marufeminism, kes toodab lesbisid juurde.
Üldse ei räägita veel sellest, mis jutud liiguvad geikogukondades endis – sellest, kuidas nemad olevat heterodest paremad, kusjuures viidatakse sellele, kui paljud kuulsad moekunstnikud ja teised tuntud inimesed on geid. Homofoorumites on põlgus heterode vastu vägagi tuntav – niipalju siis sallivusest.
Nii et kulla Bretty Sarapuu – pole see asi sugugi nii, et kaks samasoolist tahavad rahulikult armastada. Nende eestvõitlejad ehk homoagenda tahab näha, et ainult samasoolised pargipinkidel armatsevadki.
Pildil: meeleavaldus traditsioonilise perekonna toetuseks (Scanpix)