08.11.2019
Eesti majandus vajab alati tööjõudu, kuid alati peab silmas pidama demograafilist olukorda. Pilt on illustratiivne.
Siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku, millega tõstetaks välismaalt pärit töötajate alampalganõuet.
Kui senini pidi ettevõtja maksma väljaspoolt Euroopa Liitu palgatud inimesele vähemalt Eesti keskmist palka, siis siseminister Mart Helme ettepanekul võiks tulevikus minimaalseks tasuks olla poolteist keskmist palka.
Eesti keskmine palk on praegu umbes 1400 eurot. See on see summa, mida järgmisel aastal tuleb ettevõtjal minimaalselt maksta palgatud välistöötajale. Siseminister Mart Helme hinnangul tuleks see spetsialistide meelitamiseks tõsta 2100 euroni kuus.
“Me tahame, et Eestisse tuleks tööjõud, mis on kvalifitseeritud ja mis loob meile kõrgendatud lisandväärtust, mitte et tuleb siia odav tööjõud, kes siin sisuliselt labidatööd teeb,” märkis Helme. Samas ei pea ta seda nõuet lõplikuks.
“Ega me ei ole sajaprotsendiliselt kivisse raiunud seda pooleteistkordset palganormi. Me oleme sel teemal valmis ka mõtteid vahetama ja kuulama ära huvigruppe ja leidma võib-olla mõnevõrra madalama raskuspunkti. Kindel on see, et me ei taha näha siin kõige madalamalt tasustatud tööjõudu,” rääkis siseminister.
Tööandjad näevad kõrgema palganõude kehtestamises ohtu ettevõtlusele. Tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron ütles, et ettevõtjad võivad kindlasti kaaluda naaberriikidesse asumist, kus tööjõukulud on oluliselt madalamad.
Siseministeeriumi eesmärgiks aga ongi see, et riigi niigi surve all olevat tööjõukvoote, mida on vaja massimigratsiooni tõkestamiseks, ei kasutataks füüsilise töö tegijate piiramatuks sisseveoks, nagu see praegu kipub olema. Paljud firmad on oma tegevusse märkinud IT-arenduse, kuid veavad selle arvelt sisse näiteks toidukullereid. Edaspidi muutuks see mõttetuks, sest kullerile IT-töötaja palka ei tahaks keegi maksta.
Tööandjate vastuseis on arusaadav, sest nemad on juba oma arengu rihtinud odavtööle, mitte tehnoloogilisele arengule. See aga on riigile ohtlik, sest muudab Eesti odavtööjõuriigiks, mis ei lähe kuidagi kokku digiriigi kuvandiga.
Mis aga puutub IT-sektorisse, sest nende tööjõuhange välismaalt on suhteliselt nõrkade piirangutega. Alampalganõue kindlustab selle, et väärt spetsialistid ei tuleks siia madala palga peale hingitsema ega kaoks vähimagi parema pakkumise peale näiteks Soome või Saksamaale – seega hoiaks algatus IT-tööjõudu Eestis.
Kommentaariumides on paljud lihtinimesed nõrdinud selle üle, justkui hakataks välismaalastele rohkem ja kohalikele vähem maksma. Tegelikkuses töötab asi vastupidiselt – kui ettevõtja peab võõrtööjõule enam maksma, siis on tal kasulikum värvata kohalik inimene. Eesti oma inimestele aga kehtivad juba praegu kindlad palganõuded, välistöölisi värvataksegi selleks, et neile saab kohalikest vähem maksta – paremad töökohad jäävad meile alles, kuigi Soomega võrdseid palku ei hakka ettevõtjad siin nagunii kunagi maksma.
Siseministeeriumi ettepanekud peaksid valitsuse arutelule jõudma mõne nädala pärast.