08.11.2019
Rootsi Demokraatide liider Jimmie Akesson.
Eile ilmus Soome ajalehes Ilta-Sanomat kirjutis selle kohta, mis suunda võib näidata üks väike Lõuna-Rootsi vald Sölvesborg, kui „äärmusparempoolsed“ tulevad võimule kogu Rootsis.
Motiiv hädakisa tõsta on muidugi äsja avaldatud uudises, et Soomes on Põlissoomlaste toetus ületanud juba 23% piiri ja sotsid istuvad alla 14% peal, kaotades isegi rohelistele.
Mis siis Soome kõmulehte hirmutab? Vikerkaarelipud vallas keelati, „küsitava väärtusega“ kunsti ei saa enam valla rahadega hankida ja moslemitüdrukud ei tohi kanda nägu varjavat burkat. Siinkohal on asjakohane ära märkida, et selline peakate keelati juba mitu aastat tagasi Prantsusmaa avalikes kohtades ja koolides.
Rootsi väikesest vallast on tulnud rootsidemokraatide „vaateaken“ maailmale, nagu ajaleht väidab. Kõige tunnustatum valla elanik on erakonna esimees Jimmie Åkesson, kelle elukaaslane Louise Erixon on vallajuht.
Tuleb tunnistada, et rootslased usuvad üha rohkem Åkessoni ja rootsidemokraatidesse, sest nende toetus arvamusküsitlustes on pidevalt tõusnud. Uusimate tulemuste kohaselt on SD vaid ühe protsendipunkti kaugusel Rootsit kaua aastaid juhtinud sotsiaaldemokraatidest. Ilta-Sanomat hoiatabki, et rootsidemokraadid võivad teha „põlissoomlasi“ ja tõusta lähiaegadel gallupite tippu.
Åkesson on juba Rootsi kolmes suurimas linnas – Stockholmis, Göteborgis ja Malmös soositum erakonnajuht kui sotside Stefan Löfven. Rootsidemokraadid tõusid mullu septembrivalimistel esimest korda oma ajaloos suurimaks erakonnaks kokku 12 vallas, millest 11 asuvad Rootsi jõukaimas osas Skånes.
Riigi poliitikas on teised erakonnas seni vältinud koostööd rootsidemokraatidega. Kohalikes võimuorganeis on siiski järele antud ja Sölvesborgis on SD liidus sealse koonderakonna ja kristlike demokraatidega, ehkki valimistel võitsid sotsid napilt.
Kisa lähtub aga vallaametnikest. Kas pole tuttav probleem Eestiski?
Milles asi? Vallavõim oli loobunud pidamast tervituspidu kodakondsuse saanud immigrantidele. Sotside Aftonbladet olevat selle peale kirjutanud oma juhtkirjas, et „ei nähtud tseremooniast, milles on alati naeru ja rõõmupisaraid“.
Sügisel olevat vald aga kehtestanud, et ametite lipuvardaisse ei saa heisata muid kui Rootsit või valla vappi esindavaid lippe. Soome ajaleht väidab sellega, et nõnda „takistati vikerkaarelippude heiskamist“. LGBT-lased kavatsevad nüüd korraldada Sölvesborgis maikuus esimese Pride-paraadi.
Volinikud olevat hakanud nüüd määrama ka valla kultuuripoliitikat. Vald hangib tulevikus vaid „klassikalist ja ajatut“ kunsti ja lõpetab nüüd „väljakutsuva nüüdiskunsti“ ostmise. See tõi kohe kaasa võrdlused „1930ndate natsi-Saksamaaga“. Samuti on tehtud ettepanekud vähendada vähemuste keelte õpetamist koolides ja et ei hangitaks raamatukogudesse mitterootsi õpilaste emakeelseid raamatuid.
Eesti kontekstis seda on isegi raske kommenteerida, kui püüame jätkuvalt üle minna eestikeelsele haridusele kõigis haridusastmetes ning seetõttu kahtlemata ei kavatse hankida koolidesse araabia- ega ka rohkem venekeelseid raamatuid.
Vallavanem Erixon on kommenteerinud sotside võimu lõppu vallas sõnadega: „Meeleolu oli kirjeldamatu. Esimest korda tunnen, et mind oodatakse vallamajja. Varem ei olnud meie erakonnal seal ruume ega mingeid suhteid ametnikega.“ Viimased aga jätkavad uue võimu kallal närimist. Väidetakse, et tööõhustik on muutunud „problemaatiliseks“.
Louise Erxon vastas Aftonbladeti kriitikale: „Elame siin oma mullis. Püüame kõige paremat. Ütlesime kohe, et oleme mõistvad ja vigu tehakse, nagu teevad kõik. Loodetavasti mitte väga suuri. Pole enne kunagi juhtinud valda, aga minu meelest oleme seni päris hästi hakkama saanud.“
Kas pole see hea sõnum ka EKRE esindajaile valdades, kuidas edu saavutada? Ja seda ultraliberaalse Rootsi näitel. Soome sotsid paanikas aga on: naaberriigis laiendavad oma toetust konservatiivsed rootsidemokraadid (SD).
UU