13.11.2019
Reformierakonna esimehel Kaja Kallasel tõusis puna näkku, kui ta eile õhtul ERR-ile intervjuud andes esitas peaminister Jüri Ratase aadressil tõsiseid süüdistusi.
Laigud polnud Kallase palgeilt veel kadunud ka täna lõunaks, kui teema jätkus Riigikogu infotunnis ning rahvasaadik esitas vastava küsimuse otse peaministrile.
Kaja Kallas väitis, et ta pole riigireetmisest rääkinud, ta soovis stenogrammist lausa vastava tsitaadi eemaldamist.
Ratas vastas veel kord, et peab Kallase väiteid rünnakuteks Eesti riigi, peaministri institutsiooni ja iseenda suunal. “Ma loen täna ajakirjandusest, et olete pannud püsti konstruktsiooni, et kui Järvik lahkub, siis te vabandate. Aga mille eest te vabandate, kui väidate, et pole seda väitnud?” ütles Ratas.
Nõnda on sõnade loopimine, milles opositsioon nii väga rahvuskonservatiive süüdistab, läinud Reformierakonna poliitikutel endal kontrolli alt välja ning hoogu sattude4s saavad nad ise bumerangiga vastu pead.
Kaja Kallas, kes oma kehva suhtlemisoskuse ja halva suhtumisega poliitilistesse rivaalidesse , on ise tekitanud endale haletsusväärse olukorra, kes valimised justkui võites ei suutnud valitsust kokku panna.
Nüüd üritab ta kõik teha selleks, et valitsuse tööd takistada, Eesti poliitilist elu pingestada ja ühiskonda polariseerida.
Asjaliku poliitilise debati asemel on aga emotsioonid üle keenud ning peaministri aadressil saadetud süüdistus on lühikese aja jooksul juba teine mõtlematus.
Mäletatavasti lausus ta septembris järgmised read: „Laar on olnud alati valetaja, aga tundub, et vanaduses läheb asi aina hullemaks.”
Sellega sülitas Reformierakonna esimees näkku kõikidele, kelle meelest Eesti edu taga on suuresti 1990ndatel aastatel Mart Laari juhtimisel tehtud reformid.
Tahtmata anda Reformierakonnale head nõu, oleks neil tagumine aeg oma esimees välja vahetada. Aga küllap on nad ka ise juba sellest aru saanud. Sest Kaja Kallas on närvid kaotanud, annab talle keegi halba nõu või on ta suisa radikaliseerumas. Tema senine käitumine kõneleb küll kõigest muust kui püüdlemisest paljuräägitud ühiskonna sidususes poole.