15.11.2019
Rootsi Demokraatide liider Jimmie Åkesson valimiskampaania ajal Visbys.
Multikultimaa Rootsi on muutuste lävel – pikki aegu riiki valitsenud globalismimeelsed jõud loovutavad positsioone neile, kes soovivad rahvaste sulatusahju asemel tagasi põlisrootslaslikku ühiskonda.
Ajalehe Aftonbladet korraldatud uuring näitab, et immigratsioonivastane erakond Rootsi Demokraadid tõusnud hetkel Rootsi kõige populaarsemaks parteiks.
Aftonbladet/Demoskopi arvamusküsitluse tulemuste järgi toetab Rootsi Demokraate praegu 24 protsenti valijatest.
See tulemus on eriti hinnatav seetõttu, et ka naabermaal, samuti multikultikursi võtnud Soomes on immigratsioonivastane erakond Põlissoomlased samuti riigi populaarseim erakond – möödunud nädalal toetas neid uuringu kohaselt 23% soomlastest, samas kui nendega koos opositsioonis olevat Koonderakonda toetas küsitluse andmeil 17,3 protsenti valijaist, rohelisi 14,2% ja peaminister Antti Rinne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) on 13,9-protsendise toetusega alles neljas.
Rootsis aga on teisel kohal 22,2 protsendiga peaminister Stefan Löfveni sotsiaaldemokraadid, mis on Aftonbladeti väitel erakonna kõige madalam tulemus. Sotsiaaldemokraadid on olnud suurima toetusega erakond üle 100. aasta, mistõttu on toetusküsitlustes teisele kohale kukkumine ajalooline muutus.
Paremtsentristlikku opositsioonierakonda ehk Mõõdukat Koalitsiooniparteid toetab 17,8 protsenti valijatest. Ülejäänud erakondade toetus jääb juba allapoole 10 protsenti. Neist kõige kõrgemal kohal on Vasakpartei 9,8 protsendiga.
2018. aasta valimistel said sotsiaaldemokraadid 28,26 protsenti häältest, moderaatide toetus oli 19,84 ja Rootse Demokraatide toetus 17,53 protsenti. Rootsit juhib praegu sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus, mida parlamendis toetavad üldjuhul Keskpartei, Liberaalne Rahvapartei ning mingil määral ka Vasakpartei, kirjutab ERR.
Rootsi Demokraatide liider Jimmie Åkesson ütles Aftonbladetile, et ei olnud küsitluse tulemustest üllatunud, olles hoopiski kogu aeg veendunud, et Rootsi Demokraadid saavad kas varem või hiljem kõige populaarsemaks erakonnaks, vahendab Postimees.
Rootsis kehtib küll erakondade kokkulepe, et väidetava natsimeelse minevikuga Rootsi Demokraatidega koostööd ei tehta, kuid see kokkulepe on hakanud murenema – moderaatide liider Anna Kinberg Batra väitis juba 2017. aastal, et seda erakonda ei saa enam ignoreerida.
“Mitte midagi ei ole tulnud välja püüdest teha nägu, et nii suurt parteid parlamendis lihtsalt ei ole,” ütles Kinberg Batra avaõiguslikule telekanalile SVT. Uuringute järgi on 58% rootslastest nõus sellega, et Rootsi Demokraadid tohiksid olla teiste erakondadega võimupoliitikas võrdväärsed.
Uute Uudiste kirjasaatja Soomes Paul Oja vahendas hiljuti lugu Soome ajakirjandusest, mis räägib ühest Rootsi kohalikust omavalitsusest, väikesest Lõuna-Rootsi Sölvesborgi linnast, kus võimule said Rootsi Demokraadid, kes muutsid omavalitsuse juhtimise kohe migratsioonikesksusest riigikeskseks. Kohe keelati linnas vikerkaarelipud, „kahtlast” kunsti enam ei tellita ning mosleminaised ei tohi kanda loori.
Immigratsioonivastaste rahvuslike erakondade tõus Põhjamaades (ja kogu Euroopas) pole sugugi juhuslik, sest nii Soomes kui Rootsis on vasakvalitsused maa immigrantidega üle ujutanud ja põhjustanud tohutuid probleeme alates turvalisuse kadumisest (pommiplahvatused Rootsis jm.) kuni lõhestunud ühiskonna väljumisest kontrolli alt (no-go-tsoonid).
Itaalias on immigratsioonivastane Lega ligi 40%-ni ulatuva toetusega konkurentsitult populaarseim erakond, Euroopa Parlamendi valimistel kogus Marine Le Peni juhitud Rahvuslik Liit Prantsusmaal rohkem hääli kui president Emmanuel Macroni République en Marche ja Saksamaal tõusis Alternative für Deutschland kolmel (Tüüringi, Sachseni ja Brandenburgi) liidumaal peetud valimistel teisele positsioonile.