Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kai Rimmel: “Surmahoobi andis Eesti veterinaariale Urmas Kruuse”

-
25.11.2019
Kai Rimmel
© UU

Olles Riigikogus vist ainus toiduainetetööstuse erihariduse ja kogemusega inimene, paneb kummastama seik, kui kirglikult ja teadjalikult räägitakse teemal maaeluministeerium, minister ja VTA, ise neist midagi teadmata või dirigent Kruuse kepi all kaasa lauldes.

Kuna olen kogu oma elu töötanud toiduainete tööstuses ja paratamatult on olnud alati ka koostööpartneriks VTA, siis ütlen kohe, et see asutus on ülimalt vajalik tootjatele ennekõike kui nõuandev organisatsioon ja siis kontrollorgan, aga selleks on vaja, et VTA-d juhivad inimesed, kellel on sügavad teadmised veterinaariast, põllumajandusest ja toiduohutusest ning nii on kunagi ka olnud.

Reformierakonna valitsemisajal aga hakati arvama, et omad poisid võivad olla igas pulmas peiud ehk kõik sobivad ministriteks või juhtima erialast kõrgharidust nõudvaid riigiasutusi. Nüüd jõudsime tulemuseni ja maaeluministeeriumi siseauditi lühikokkuvõttes on 25% positiivsed tulemused ja 75% vajab muutmist või parandamist. Kui sellise kokkuvõtte peale ei hakkaks minister muutusi ellu viima, siis oleks ta järjekordne äpardunud valik, aga Järvik seda ei onud.

Otsitud süüdistuste alusel vabastas minister Kruuse VTA peadirektor Ago Pärteli, kes on Eestis üks tugevamaid spetsialiste veterinaaria ja toiduohutuse vallas. Kas siin polnud ka mitte tegu poliitilise sekkumisega, mida Kruuse nüüd Järvikule jätkuvalt ette heidab? Kruuse nõudis korduvalt, et Pärtel lahkuks omal soovil ja kui ta seda ei teinud, siis hakati tegelema põhjuste fabritseerimisega. Teenistusest vabastamise ajal oli Ago Pärtel ka Maailma Loomaterviseorganisatsiooni Euroopa regionaalkomisjoni president. Regioonis on 54 riiki.

Surmahoobi Eesti veterinaariale ja VTA allakäigule andis minister Kruuse siis, kui tõi VTA juhtima bakalauruse kraadiga juristi Indrek Halliste, kuid kes järsku Urmas Kruusega ühest piirkonnast pärit mine tea, kas äkki ka samas lasteaias käinud. Samas on ta ka Illar Lemetti usaldusalune ja sõber. Kui toimus VTA peadirektori konkurss, siis kandideeris ka Toomas Tiirats, kuid erialane haridus ja suur juhtimiskogemus olid liiast, et saada valituks. Tiirats valiti Eesti Maaülikooli Veterinaar- ja Loomakasvatuse Instituudi direktoriks.

Halliste on end näidanud äärmiselt ebapädevana ning saamatuna oma töös. Ei ole kordagi esinenud avalikkuse ees selgitamaks probleeme, mis on seotud taudipuhangutega (sigade aafrika katk, lindude salmonelloos, listeeria kalatööstuses jne). Tegemata on paljud bioohutuse alased tööd.

Ministeeriumis teostatud siseaudit näitas väga suuri puudusi VTA töös toiduohutuse alal.

Kõneisikuks on saanud nii ettevõtetele kui meediale aga peadirektori asetäitja Olev Kalda, kellele on omane, et on tema ja vale arvamus (nii räägivad tema tänased kolleegid).

Lisaks Indrek Hallistele, pani Urmas Kruuse paika ka sõber Illar Lemetti ministeeriumisse ja nii oligi järjekordne toiduahel kinnitatud, mille lõhkumise eest võideldakse nüüd nii küünte kui hammastega.

Vajadusel peaks esimesena taudikoldesse minema vabariigi peavetarst e. VTA peadirektor, kuid mis tal seal teha oma juuraharidusega. Asetäitja Olev Kalda kardab loomi ja nakkust ning läheb kohale siis, kui kõik loomad on taudikoldes hukatud, hooned on korrastatud, pestud ja desinfitseeritud. Kas tõesti ei lasu Kaldal mingit vastutust nn. taudis olevate loomade diagnoosi määramisel ja selle õigsuses?

Taimekaitse alasel nõupidamisel teatas Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, et kui ta oli sovhoosis agronoom , siis inimesed puhtisid vilja ilma mingite kaitsevahenditeta ja keegi ei surnud ära. Kas täna peaks samuti leppima sellise mõttelaadiga või peaks ikka muutused ka ministeeriumis sisse viima?

Kevvai juhtimisel peaks tegema koostööd VTA, ministeerium, veterinaar- ja toidulabor ning põllumajandusuuringute keskus.

Kahjuks ei tea praktiliselt ühegi nende asutuste juht konkreetselt, millega teine organisatsioon tegeleb. Jääb kasutamata sünergia koostööst. Kõige selle eest peab vastutama asekantsler Toomas Kevvai.

Kruuse eestvedamisel maakondlikud veterinaar keskused likvideeriti, loodi regioonid. Kui enne oli juhtkond kolm inimest, siis nüüd mitmekordne. Toiduohutuse tuumik hävitati, volitatud arstide süsteem likvideeriti.

Kui eelnevalt oli 15 veterinaarkeskust ning 5-6 korda aastas saadi kokku, et arutada olukorda piirkondades ja leida lahendused, siis nüüd hakkasid otsuseid tegema kaks inimest.

Veterinaariat on õpetatud Eestis alates aastast 1848, tänaseks üks vanemaid Euroopa koolkondi. Väga paljud põllumehed toetasid minister Järvikut, sest tema teab omast käest, kui magus või hapu on põllumehe leib ja püüab ka tegelikult midagi muuta.

Kai Rimmel
Riigikogu liige (EKRE)