Maaeluminister Mart Järviku tagandamine poliitmängude tulemusena on ühiskonnas tekitanud poleemika selle üle, kas ametnikkond on Eesti riigi poliitikutelt kaaperdanud.
Ametnikud ise mõistagi eitavad seda. Nii kirjutab ekskantsler Illar Lemetti ERR-is “Eesti ei ole ametnike riik” ja teine ametnik, riigisekretär Taimar Peterkop vastab küsimusele, kas Eesti on ametnike riik, et kindlasti mitte.
“Kindlasti ei ole. Meie riik on niimoodi üles ehitatud, et riiki juhivad poliitikud. See küsimus on juba naeruväärne,” sõnas Peterkop.
Nii jääbki õhku küsimus, et miks lahkus minister Kert Kingo ja mitte asekantsler Siim Sikkut ning miks on Lemettiga seoses tekkinud nii tugev ringkaitse, et kantsler Marika Priske väidab ülbelt: “Ei tasu arvata, et ametnikele on nüüd koht kätte näidatud. Meie selg on sirge!”
Teisipäeval Tallinna Õpetajate majas toimunud Konservatiivsel konverentsil tõi EKRE Riigikogu saadik Jaak Valge välja numbrid: 13. Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud seadustest olid laias laastus 40% Euroopa Liidu direktiivide alusel tehtud, 50% on tulnud eelnõudena ministeeriumidest ehk kokku pandud ametnike poolt ja ainult 10% on algatatud saadikute ehk rahvaesindajate poolt.
Kui panna kokku see, et eurodirektiivid kirjutavad seadusteks samuti ametnikud ja lisada sinna ministeeriumide ametnike looming, siis 90% seadustest on ametnikkonna sulest – sealt tulevad ka seaduse parandamise seaduse parandamise seaduse jne eelnõud ehk puhas seadusandlik praak.
Ametnikud on tuntud ka sellepoolest, et nad kirjutavad eurodirektiividest Eesti seadustesse kohustuslikuna edasi ka selle, mis on tegelikult liikmesriikidele vabatahtlik, aga ka selle, mis on riigile lausa kahjulik. Seda tehakse puhtalt selleks, et seadus oleks igati EL-truu ega tekitaks vastuolusid Brüsseliga.
Uutel Uudistel on andmeid ka Hanno Pevkuri ministriajast, mil too komisjoni külastades küsis kantslerilt: kas Suur Hunt (EL) lubab! Kui ta sai vastuseks, et mitte, oli asi lukus. Selline on siis “poliitikute” riik!
Varro Vooglaid nentis Konservatiivsel konverentsil, et selline EL-i seaduste ülevõtmise maht on põhiseaduse-vastane, sest piirab tohutult konstitutsioonis kirja pandud riigi võõrandamatut suveräänsust.
Kõigest sellest saab teha kurva järelduse – ametnikud on riigi ja demokraatia kaaperdanud ning rahva volitatud poliitikud ei saa enam võimu haaranud bürokraatiast jagu. Lihtinimestele seega hoiatus: kõik sõltub ametnike suvast, sest nende kätes on ka seaduste väänamine.