30.11.2019
Paul Oja on EKRE Soome osakonna liige ja Uute Uudiste kaasautor.
Uute Uudiste kaasautor ja EKRE liige Soomes Paul Oja vahendab uudiseid sellest, kuidas põhjanaabrite valitsuse mürkroheline ja padupunane tiib ajab sellist kliimapoliitikat, mis isegi koalitsioonikaaslastele eriti ei istu.
“Vabakutseline ajakirjanik Matilda Jokinen on ajakirjas Suomen Kuvalehti (SK 46, 15.11.2019) vaatluse alla võtnud Soome sotsivalitsuse auahne kliimapoliitika sihid ja selle, kuidas Soome liikumine nende sihtide poole edeneb.
„Valitsuse programmis on kirja pandud, et Soome peaks saama süsinikuneutraalseks aastaks 2035. Viieteistkümne aasta pärast tohiks Soome toota kasvuhoonegaaside heiteid ainult nii palju, kui palju ta mitmesuguste süsinikusidujate abil atmosfäärist eemaldada suudab.“
Kuidas aga seatud sihtideni jõuda, see on praegu veel ebaselge. Soome valitsuskoalitsioonis on viis parteid (Vasakliit, Rohelised, Rootsi rahvapartei, Keskerakond, ja peaministripartei Sotsiaaldemokraadid), ja igal parteil on oma, teistest selgesti erinev arusaam. Kui vanahärra Ivan Krõlov selle olukorra kohta oma arvamust peaks avaldama, tuleks tal peale luige, haugi ja vähi vankri rakmetesse veel kaks elukat rakendada, kes koormat kumbki omas suunas tirida püüaksid.
„Kõige suuremat lärmi maailma päästmisest teevad vasakliit ja rohelised. Nad pooldavad lennumaksu, mida nõudev rahvaalgatus vajalikud 50 000 toetusallkirja oktoobris kätte sai ja nüüd Eduskunnas arutlusele võetakse.“
Roheliste parlamendirühma esimees aga tegi omalt poolt ettepaneku vähendada aastaks 2030 lihasöömist pooleni praegusest.
Seisukohtade skaala teises otsas on Keskerakond, kes mitmetesse kliimateemalistesse algatustesse õige skeptiliselt suhtub.
Detsembris 2018 leppisid kõik parlamendierakonnad peale Põlissoomlaste kokku, et Soome seab oma sihiks piirata kliima soojenemist 1,5 kraadiga. Siinkohal tasub meenutada Põlissoomlaste esimehe Jussi Halla-aho märkust, et isegi kui kõik soomlased hingamise lõpetaksid, poleks sellel maakera atmosfäärile praktiliselt mingit mõju, sõna otseses mõttes sooja ega külma. Ei pane imestama, et Põlissoomlased sellest gigantomaanilisest kokkuleppest kõrvale jäid.
Kuidas sotside juhitud valitsus siiski oma kliimapoliitiliste sihtide suunas liigub, mis kavas, mis teoksil?
Seekordne valitsusprogramm on rekordpikk, 190 lehekülge, ja kliimapoliitika käib kõigist punktidest läbi. „Valitsus kavatseb muuhulgas „jätkata süvenemist süsinikusidujate uuringutesse, süsiniku sidumise mõõtmis- ja arvutusmeetodite arendamisse“. Peale selle valitsus „arendab juhtimis- ja stimuleerimismeetodeid metsade pinnase süsiniku sidumise ja -varude tugevdamiseks“,“ kirjutab Jokinen.
Tõhusaimaks praktiliseks mõjuriks peetakse käsilolevaid energia maksustamise uuendusi. Maksustamise abil on plaanis suunata nii koduseid majapidamisi kui ka tööstust keskkonnahoidlikumas suunas.
Üks päris konkreetne muudatus on siiski tehtud. Kliima on esimest korda saanud oma ministri. Praeguse valitsuse keskkonna- ja kliimaminister on Krista Mikkonen (rohelised). Tema eelkäija ametinimetus oli korteri-, energia- ja keskkonnaminister.
Uue nimega ministri portfell on eriti kaalukas, kuna tema kompetentsi kuulub kõigi ministeeriumide kliimapoliitiliste meetmete koordineerimine. Igat sorti uurimis- ja töörühmi on aga palju. Fossiilsetest kütustest vaba liikluse probleeme uurib liiklus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimapoliitilist liiklusmaksupoliitikat aga juhib finantsministeerium. Energia väiketootmine ja turba kasutamine kuulub töö- ja ettevõtlusministeeriumi pädevusse. Põllu- ja metsamajandusministeerium püüab paika panna juhtimis- ja stimuleerimismeetodeid süsinikusidujate määra kasvatamiseks.
Töörühmi tuleb veel juurdegi. Käesoleva aasta lõpuks moodustatakse näiteks juhtrühm taaskasutusstrateegia planeerimiseks.
Autode arv Soomes kasvab kiiremini kui elanike arv. Sellegipoolest tahab valitsus autode heitgaase aastaks 2030 vähendada pooleni 2005. aasta tasemest. Seda olukorras, kus viimase kolmekümne aasta jooksul autode heitgaasid ei ole üldse vähenenud.
Üks on kindel: mootorikütuse aktsiis tõuseb 2020 aasta suvel ja kogu liikluse maksustamise uuendus valmib aastal 2021. Mida maksustamise uuendus sotside juhitud valitsuses tähendab, ei ole siinkohal küll tarvis lähemalt lahti seletama hakata.
Uue ministri portfell on tõesti raske. Kui ÜRO kliimakoosolekul oktoobri algul Costa Ricas küsiti, kui palju Soome rahvusvahelistesse rohelistesse fondidesse panustada kavatseb, ei osanud minister Mikkonen midagi kosta.
Kui Suomen Kuvalehti ministrit intervjueerides konkreetsetele meetmetele eraldatavate summade vastu huvi tundis, ei osanud Mikkonen ka siin vastata. Tõsi, nädal hiljem saatis ministri kantselei toimetusse e-kirja, kus lubati täpsemaid andmeid, kuid kus olid ära toodud – kuue erineva ministeeriumi kontaktandmed.”