ÜRO kliimakonverents Madridis jõudis öö läbi kestnud kõneluste järel eilseks läbikukkumise äärele, sest riikide seisukohad selles, kuidas võidelda kliima soojenemisega ja kes maksab tagajärgede eest, on vastakamad kui kunagi varem.
Võõrustajamaa Tšiii pakutud lõppavalduse tekst, millega loodeti ühine keel leida, osutus vastuvõetamatuks nii rikaste riikide, tõusva majandusega hiidude kui maailma vaeseimate riikide delegaatidele.
Tšiili rahutuste tõttu Santiago asemel 2. detsembril Madridis alanud ja reedel lõppema pidanud kliimatippkohtumine COP25, mille taustal on üha rängemaks muutuvad looduskatastroofid ja miljonite noorte iganädalased kliimaprotestid, pidanuks näitama valitsuste tahet probleemi jõuliselt lahendama asuda, vahendab ERR uudisteportaal.
Tippkohtumiselt oodati ka 2015. aasta Pariisi kliimaleppe reeglite paikapanemist. Lepe näeb ette maakera temperatuuri tõusu hoidmise allapoole 2 kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes.
Selle asemel seisid delegaadid laupäeval silmitsi olukorraga, kus riikide tahe astuda konkreetseid samme kliimakatastroofi vältimiseks näib hoopis vähenevat.