EKRE Soome osakonna juht Rudolf Jeeser: paljud Soome eestlased mõtlevad tagasitulekule

EKRE Soome osakonna juht Rudolf Jeeser räägib, et Soomes tõstavad sarnaselt Eestile pead rahvuslikud meeleolud, millele globalistlik peavool vastu püüab hakata. Ühtlasi kinnitab Jeeser, et paljud Soomes elavad eestlased vaatavad tagasitulekumõtetega kodumaa poole.

Detsembri alguses peetakse EKRE Soome osakonna üldkoosolekut ja aastalõpuüritust, kus võetakse lõppev aasta pidulikumas meeleolus kokku. Aasta on läinud hästi.

EKRE Soome osakonna juht Rudolf Jeeser: „Vaieldamatult oli meie aasta kõige suurem kordaminek Riigikogu valimistele kaasaaitamine siin Soomes. Need olid nädalad täis meeldivat pinget ja poolenisti magamata öid,“ kirjeldab Jeeser ja tõdeb, et kõik see tasus ennast ära. Soomes kasvas valimisaktiivsus ligi viis korda ning 43,7 protsenti välismaal antud häältest sai EKRE.

Jeeser lisab, et seoses valimistega saadi hästi palju positiivset tagasisidet ja osad ekremeelsed inimesed avanesid just tänu valimisüritustele. Aastasse mahuvad veel näiteks emadepäeva tähistamine ja esimene juhatuse väljasõit Tamperesse. Samuti ollakse aktiivsed Facebookis ja lihtsalt räägitakse inimestega. „Meil on osakonnas nali, et õige EKRE inimene räägib vähemalt korra päevas mõnele teisele eestlasele, miks EKRE on hea valik,“ räägib Jeeser.

Rudolf Jeeser, kui palju jälgite Eestis toimuvat?

Oleme Eestis toimuvaga palju enam kursis kui Soomes toimuvaga. Paraku teeb hetkel Eestis toimuv kurvaks. Selline ajuvaba, paanikahoogudes visklev opositsiooni käitumine on meie arvates ebaprofessionaalne ja labane. Eriti kurvaks teeb meid Eesti meedia. Ajakirjanikud on muutunud propagandistideks ja meediaväljaanded on selgelt kellegi käepikendused.

Õnneks on EKRE koalitsioonis, meil on ministrid. Meie 19 parlamendisaadikut on kõik tegusad inimesed ja EKRE toetus püsib stabiilne. Need on asjad, mis meid siinpool Soome lahte rõõmustavad.

Millised on teie suhted Põlissoomlastega?

Koostöö toimub kahel tasandil – parlamentide ja osakondade tasandil. Parlamentide koostööst mina väga palju rääkida ei oska. Meie roll on kohtumiste ettevalmistamine. Osakonna tasandil on meie peamine koostööpartner Helsingi Akadeemilised Põlissoomlased (Helsingin Akateemiset Perussuomalaiset, HAPSU). Oleme osalenud üksteise korraldatud üritustel. Näiteks osalesid nad viimasel tõrvikurongkäigul ja koos jälgisime Riigikogu valimiste tulemusi. Samuti vahendame üksteise õnnestumisi massimeedia vahendusel ning vajadusel aitame tõlkimistega. Vaatamata sellele, et nad on ealiselt meist hulga nooremad, on nad väga küpse maailmavaatega ja head kamraadid.

Kuna Põlissoomlased ei ole valitsuses, kuid on Soome populaarseim partei, siis võib vist öelda, et soomlased oma valitsusega eriti rahul ei ole?

Igapäevaselt soomlastega suheldes on näha, et nad on praeguses valitsuses väga pettunud. Peamiseks pettumuse põhjuseks on see, et valimiste eel antud lubadused maksude osas on osutunud ainult lubadusteks. Maksukoormus on tõusnud ja tõusmas ning seda eelkõige töötavatel inimestel ja pensionäridel.

Paljud soomlased tunnevad häbi Soome riigi suure võlakoorma pärast. Valimistel räägiti, et riigivõlg peaks hakkama vähenema, kuid tegelikkuses see jätkuvalt suureneb. Valitsuselt oodatakse reforme, mis näiteks tooksid kriisist välja riikliku haigekassa (KELA), aga selle asemel tegeleb sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus peenhäälestamise ja maksude tõstmisega.

Soome valimiste aegu sai soomlastega räägitud ja vaieldud erinevatel teemadel. Huvitav on see, et paljudel neist, eriti muidugi vasakpoolse ilmavaatega inimestel, on arusaamine, et ainus lahendus riigikassa täitmiseks on tavainimeste maksude tõstmine.

Kui vaadata laiemalt, siis milliseks on elu Soomes muutumas? Kas migratsiooni mõju tänavapildis ja ühiskonnas on tajutav, kas elu on läinud seetõttu vähem turvaliseks?

Isiklikult arvan, et Soome on muutumas ebaturvalisemaks ja ebastabiilsemaks. Kodanikutasandil tunnevad inimesed end üha vähem kaitstuna. Sellest annab kinnitust kasvõi see, et eelseisvatel aastatel plaanitakse koolitada mitu tuhat politseiniku senisest enam. Turvafirmad otsivad juurde sadade kaupa turvatöötajaid. Valvesüsteemidega tegelevad ettevõtted kiidavad, et neil pole kunagi nii hästi läinud kui praegu. Suur-Helsingi alale on tekkinud piirkondi, kus inimesed tunnevad end ebaturvaliselt ja pigem kolivad kuhugi mujale.

Riiklikul tasandil – nagu paljudes Euroopa riikides – on toimumas nn kaevikusõda globalistide ja rahvuslaste vahel. Ega siin Eestiga võrreldes suurt vahet pole. Meedia ja vasakäärmuslikud ühendused ründavad rahvuslasi kõigi vahendite ja valedega.

Õnneks või kahjuks avaldab Soomele suurt mõju Rootsis toimuv. Tundub, et mida suuremaks kerkivad probleemid Rootsis, seda enam on sunnitud poliitikud mõtlema riigi turvalisuse peale.

Kuidas tunnevad end eestlased Soomes, kas on tunda ka tagasituleku meeleolusid?

Raske on rääkida kõigi siin elavate eestlaste eest, aga neil paarisajal, keda mina tunnen, on meeleolud üldiselt positiivsed. Väga vähesed näevad oma tulevikku või pensionipõlve siin Soomes.

Paljud otsivad Eestis tööd ja renoveerivad oma elamisi Eestis, et esimesel võimalusel tagasi pöörduda.
On juhtumeid, kus inimesed astuvad juurde ja ütlevad, et õiget asja ajate EKRE mehed ja naised. Jätkake samas vaimus, siis me oleme ühel päeval kõik tagasi Eestis.

Rudolf Jeeser

Rudolf Jeeseril on selja taga 19 aastat tegevteenistust Kaitseväes ja Kaitseliidus, sealhulgas 2005. aastal sõjaline missioon pataljoniülemana Iraagis, ja tegevus Kaitseliidu Viru maleva pealikuna.

Soome sattus ta viis aastat tagasi perekonna tõttu. Naine ja kõige noorem poeg tulid ees ning pärast mõningast mõtlemist ja kaalumist läks Rudolf neile järgi. Praegu töötab ta Soomes ühes transpordifirmas autojuht-koolitajana, kuid on otsimas uusi väljakutseid.

Mis puutub tulevikku, siis siin on tema jaoks asi selge – Eestisse tagasi niipea kui võimalik. Praegu 13-aastane poeg peaks Soomes siiski kooli lõpetama, lisaks on neil praegu kaasaga mõlemal suhteliselt tasuv töö.

Kindlasti kavatseb Rudolf Jeeser tulevikus osaleda Eesti poliitilises elus, sest siin on veel palju asju paremaks teha.

EKRE Soome osakond tegutseb kuuendat aastat

EKRE Soome osakond loodi 20. oktoobril 2014, kui initsiatiivgrupp arvas, et parim viis sealsete rahvuskonservatiivide ühendamiseks on EKRE osakonna loomine.

Osakonda kuulub praegu ligi sada liiget, kuid kavas on ka värbamiskampaania liikmete juurde saamiseks. Praegu on liikmeid 94, aga EKRE Soome osakonna Facebooki leheküljel on ligi 2300 jälgijat.

Rudolf Jeeser on EKRE ja Soome osakonnaga seotud olnud viimased kaks aastat. Esimesel aastal oli ta osakonna juhatuse aseesimees ja praegu on ta esimees.