09.03.2016
jaak madison
VAATA JAAK MADISONI FOTOSID PÕGENIKELAAGRITEST!
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison viibis kolm päeva lähetusel Kreekas ning külastas põgenikelaagreid Ateena lähistel ja Lesbose saarel. Madisoni sõnul on Kreeka migratsioonikatastroofile väga lähedal.
Milline olukord kohapeal valitseb?
Alates märtsi algusest on saabunud Kreekasse iga päev ligi 3000 inimest ning märtsi jooksul ennustatakse kokku saabuvat umbes 100 000 migranti ning seda ainuüksi Kreekasse! Piirid on aga kinni ning üsna peagi on ootamas korralik märul ja rahutus, sest juba praegu olevat piiril kinni tuhandeid inimesi.
Põgenikud püsivad laagrites kuni kaks nädalat. Kreeka on transiitriik, keegi ei tule sihtmärgiga jääda Kreekasse, vaid tahetakse edasi liikuda põhja poole piiri suunas. Loomulikult kindla sihiga jõuda Saksamaale või mujale tõelisesse heaoluriiki. Seni kuni immigrandid liiguvad saartelt mandrile ja püsib lootus Euroopasse pääseda, on olukord rahulik, kuid Balkani koridori sulgemine on teinud kõik närviliseks ja rahutuks. Tavalistest kreeklastest ja laagrite personalist on kahju, nemad teevad oma igapäevast tööd, Kui maale saabuvad aina uued massid, siis pole see kõik jätkusuutlik.
Kuidas kirjeldaksid põgenikelaagreid?
Külastasin Eleonase põgenikelaagrit Ateena lähistel, kus hetkel elab üle 700 migrandi. Teisel päeval käisin Lesbose saare laagris, mille telklinnakus elab 1400 inimest. Laagrites on seni rahulik, kui toimub liikumine edasi, aga kui see peatub, ei kujuta keegi ette, mis saama hakka. Laagri asukatest on kaks kolmandikku on 20-30 aastased mehed ja väga väike osa neist on süürlased. Rahvast on igalt poolt: Pakistanist, Bangladeshist, Afganistanist, Iraagist, Iraanist ja isegi Nepalist. Euroopa peataolekut kasutatakse ära, nende jaoks on tekkinud võimalus, avatud uks Euroopasse. Sõjalist varjupaika nad mõistagi ei saa. Inimlikus aspektis on mul loomulikult kahju. Nende inimeste ootus tulla Euroopasse parema elu peale on täiesti arusaadav. Tekkinud olukorras on süüdi meie oma enda Euroopa Liidu juhtkond. Valitsuste poolt on antud võimalus maksta inimkaubitsejatele, riskida oma eluga Vahemerel või Egeusel ja tulla Kreekasse, kus sa jääd lukku. Euroopa riigid on olnud otsustusvõimetud.
Nädala algul toimus Euroopa Liidu ja Türgi esindajate kohtumine, et kriisile lahendust leida. Milliseks hindad kokkulepete väljavaateid?
Türgil pole sooja ega külma ei põgenikest ega illegaalidest, vaid see on üks malend suuremas mängus. Esiteks tekitavad nemad peamise surve oma igipõlisele vaenlasele Kreekale. Teiseks on nad täiesti teadlikud inimkaubitsejate tegevusest Türgis ning vaatavad rahulikult pealt, kuidas paadid merele lastakse ja siis karjuvad Kreeka rannavalvele, et päästke inimesed oma territoriaalvetest. Kui aga kreeklased ja Frontexi tiim helistab Türgi rannakaitsele, kui nähakse siitpool piiri, et paadid tulevad merele, siis tihti lihtsalt ei vastatagi. Arvestades fakti, et Türgi on NATO liikmesriik, siis mina ei kujuta ette solidaarsust ja koostööd sellise riigiga, kes tegeleb väljapressimisega ja oma NATO liitlase, Kreeka, survestamisega.
Lehmakauplemine Türgiga lõpeb varem või hiljem halvasti. Eraldatud miljardid kaovad ja pagulasvood ei peatu. Targem oleks abistada tõelisi süürlasi seal, kus nad asuvad ehk Jordaanias, kuhu saaks nende rahadega ehitada tõelise linna. Türgi ajab taga omakasu, et saavutada viisavabadus Euroopaga ja saada kätte eurorahad. Türgi kasuks on juba pikemat aega ka see, et Saksamaa ei saa suure türgi kogukonna tõttu eirata seda faktorit sisepoliitikas.