13.01.2020
Sõbrad igaveseks. Või järgmise sõjani?
Ameerika Ühendriigid on korduvalt hoiatanud Saksamaad Nord Stream 2 ehitamise jätkamise eest. Saksa kantsler Merkel aga rõhub sellele, et gaasijuhe olevat sakslaste huvides. Sellega sillutab ta teed Venemaa domineerimisele Euroopa gaasiturul, kirjutab Die Welt.
Laupäevasel Merkeli ja Putini kohtumisel Kremlis lubas Merkel endale väga kummalist väljendusviisi. Enne kohtumist Venemaa presidendiga ütles ta rahvusvaheliste telekanalite kaamerate ees, et ootab kohtumist Putiniga „suure tähelepanuga“. Väljend, mis võib tähendada põhimõtteliselt ükskõik mida.
Kaks tundi hiljem antud ühisel pressikonverentsil oli aga selge, et Merkel oli Putinit tõepoolest suure tähelepanuga kuulanud. Merkel esindas seisukohti, mis kattusid hämmastavalt vene autokraatide omadega ja vastandusid Ameerika Ühendriikide maailmapoliitilisele nägemusele.
Merkel teatas, et Nord Stream 2 projekt – millest on keeldunud mitu riiki, nt Ukraina ja Poola – on legitiimne ja seetõttu tuleb see ka lõpule viia. Gaasijuhe, mis võimaldab Venemaa domineerimist Euroopa gaasiturul, ei panevat Merkeli sõnul eurooplasi sugugi Venemaa gaasist sõltuma. Tema väitel olevat Venemaa geopoliitiline gaasiprojekt – mis võimaldab ühtlasi Venemaa gaasitransiidi möödumist Ukrainast – põhimõtteliselt majanduslik projekt ja USA kehtestatud sanktsioonid ei olevat õiged.
Venemaa riigitelevisioon esitles Merkelit väga positiivses valguses. Varasemast vaenlasekujust on nüüd saanud sõber. Lihtsate venelaste silmis on Merkel nüüd n-ö hea eurooplane, sest ta on Putiniga ühel meelel. Kõik, mida Merkel Nord Stream 2 kohta ütles, ei oleks Vladimir Putin saanud paremini öelda. Putin omalt poolt kinnitas, et gaasijuhe ehitatakse valmis juba aasta lõpuks, hiljemalt 2021. aasta esimeseks kvartaliks.
Merkeli uus sarmikas rünnak peidab endas aga hulgaliselt riske. Nord Stream 2-ga nõustumine ei aita kuidagi lahendada Ukraina gaasitransiidi küsimust. Veelgi enam, just Saksamaa võib sattuda järgnevate aastate energiapoliitiliste muudatuste tõttu Venemaa gaasist veelgi rohkem sõltuvusse. Ja Berliini põikpäisuse tõttu võivad pinged Washingtoniga veelgi suureneda.
Kogu pressikonverentsi vältel ei puudutatud sõnagagi detsembri alguses toime pandud Gruusia kodaniku Zelimhan Hangošvili mõrva Berliinis, mille tellimises kahtlustatakse Vene riiki.
Allikas: Die Welt