Tundub uskumatu, kuid inimkond, kes ei paljune tehislikult ega saa arvulist lisa kosmosest, vaid teeb seda bioloogiliselt mehe ja naise ühtest, arutleb selle üle, et kas lapsed pole mitte kahjulikud.
Lastepõlgajatest kliimahüsteerikud väidavad, et lapsed toodavad prügi, tarbivad ressursse ja põhjustavad süsinikdioksiidi heitmeid. Iga täiendav laps olevat potentsiaalne kliimakuritegu. Kuid kas inimkond peaks seetõttu lastest hoiduma?
Lihasöömise vähendamine, rongiga sõitmine ja ühekordse joogitopsi tarbimine – need on tavalised meetmed, mida inimesed tänapäeval kliimamuutuste peatamiseks kasutusele võtavad. Siiski on ka inimesi, kelle jaoks sellest ei piisa: nn antinatalistid nõuavad, et meil ei peaks tulevikus lapsi üldse või siis oluliselt vähem olema. Seda keskkonna huvides.
Seda ideed arutatakse nüüd vestlussaadetes, teaduslikes uuringutes ja filosoofilistes esseedes, kuulsused teatavad avalikult, et on otsustanud teadlikult lastest loobuda – ja Internetis olev hashtag #Birthstrike kutsub inimesi, kes eelistavad kliima nimel laste saamist vältida, tulevikus sellest eemale hoiduma.
Saksamaal arutlevad selle üle kaks naist, Verena Brunschweiger ja Nina Pauer, kes esindavad vastandlikke seisukohti.
Verena Brunschweiger on õpetaja ja publitsist, kes on veendunud, et temast ei saa iialgi ema. 2019. aastal ilmus tema raamat “Lasteta olemine, mitte lastetus” – sisuliselt on tegu lastetuse manifestiga. Muu hulgas õigustab ta oma positsiooni kliimakaitsega.
“Ökofeministina pean ütlema, et laste saamine on üks suurimaid keskkonnakuritegusid. Nagu teate, teeb lapse mittesaamine kliimakaitse jaoks palju rohkem kui ükski teine võimalik panus. Lennureisidest või liha tarbimisest näiteks räägitakse palju, kuid lapsevabadus kui kõige väärtuslikum tegevus on endiselt liiga tabu, eriti Saksamaal. ”
Teine vaade on Nina Paueril, kes on ajakirjanik, autor ja “Zeit” toimetaja. Ta peab lapseootust täiesti inimlikuks isegi kliimamuutuste ajal ja on väga kriitiline natalismivastase liikumise suhtes.
“Kui keegi ütleb individuaalselt, et ta ei taha kliimamuutuste tõttu lapsi saada, siis muidugi võib ta seda teha. Kui seda mõeldakse juba ühiselt või sõnastatakse nõudena, siis on see minu arvates väga problemaatiline ja ka absurdne. Sest te ei saa veenda inimesi kogu maailmas lõpetama laste saamist. Minu jaoks on see teooria, ideede konstruktsioon. Ja ma arvan, et meil pole aega selliste mõttekäikudega kaasa minna. Pigem peaksime mõtlema sellele, mida teeme konkreetselt kliimamuutuste vastu,” räägib Nina Pauer.
Kliimahüsteeriaga seoses on tulnud teisigi ebainimlikke ja uskumatuna tunduvaid arutelusid: Rootsis on messil Gastro Summit arutletud inimliha tarvitamise üle toiduna.
Allikas: Deutschlandfunk