16.01.2020
Võtad sõbraks Merkeli ja Macroni, saad Putini kauba peale.
Üks uuring on taas andnud kummalisi tulemusi, mis annavad aimu teatud poliitilisest tellimusest.
BNS vahendab: “Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega, tuvastas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) Eesti Välispoliitika Instituudi uuring „Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus“, mis valmis koostöös Euroopa Välissuhete Nõukoguga”.
Uuringu kokkuvõttes toovad autorid välja nii üldised poliitikasoovitused kui ka täpsemalt ettepanekud julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, idapartnerluses ning lõunapartnerluses ja arengukoostöös. Muu hulgas soovitavad nad pöörata erilist tähelepanu sidemete tugevdamisele Prantsusmaa ja Saksamaaga, panustada rohkem Venemaa-teemalisse oskusteadmisse, jätkata aktiivset idapartnerite toetamist ning sõnastada selgelt Eesti arengukoostöö eesmärgid ja tegevuskava.
Siinkohal soovivadki Uued Uudised teada – miks soovitavad uuringu autorid pöörata erilist tähelepanu just Prantsusmaale ja Saksamaale, mitte aga näiteks USA-le ja Poolale, kes on erinevalt Saksamaast Eestile sõjaliselt kasulikumad liitlased.
Saksamaa ja Prantsusmaa sooritavad praegu Eesti jaoks väga riskantseid poliitilisi manöövreid. Oma sisepoliitilistes ja majanduslikes probleemides rabelev Prantsusmaa veab Euroopa föderaliseerimist ning on suutnud Eesti oma Aafrika koloniaalsõtta tõmmata.
Saksamaa jällegi süvendab koostööd Eesti potentsiaalse vaenlase Kremliga, Berliin vastandus Eestile ja teistele Ida-Euroopa maadele gaasijuhtme Nord Stream 2 osas, tema sõjaline võimekus NATO-s on madal – miks peaks Eesti seda riiki eelistama?
Seda enam, et nii Prantsusmaa kui Saksamaa ajavad teiste EL-i maade osas majanduslikult protektsionistlikku poliitikat. Muuhulgas pole uued EL-i liikmesriigid siiani saavutanud võrdsust vanade liikmesriikidega põllumajandustoetuste osas.
Vähemalt praegu jääb arusaamatuks, mis põhjusel soovitatakse neid kahte EL-i suurriiki, kes vahetavad migratsiooniga oma rahvastikku välja, teistest rohkem eelistada.
Ehk selgitab tausta pisut see, et RKK Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik on välja näidanud “murenoote”. „Eesti senist tugevat kuvandit varjutavad sisepoliitilised tõmbetuuled ja valitsusest tulevad vastuolulised signaalid,“ nentis ta.