Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa Liit ei õppinud Brexitist midagi – kõlavad üleskutsed veelgi hullemaks muutuda

-
02.02.2020
Rahvusriikide verivaenlane Guy Verhofstadt vihakõnet pidamas.
© AP/Scanpix

31. jaanuaril lahkus Suurbritannia lõplikult Euroopa Liidust ja kõik Euroopa rahvusmeelsed rõõmustasid koos brittidega. Euroföderalistide leeris valitses aga pahameel ning mitmelt poolt kostus kommentaare, mis näitasid selgelt, et Brexitist ei ole midagi õpitud.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas teleesinemises Brexitit šokiks ja ajalooliseks häiekellaks Euroopa Liidule. Macron, kes on globalistliku Euroopa projekti tuline pooldaka, ütles oma pöördumises prantslastele: „See lahkumine on šokk. See on ajalooline häirekell, mida peavad märkama kõik meie riigid üle kogu Euroopa ja mis peab panema meid tõsiselt järele mõtlema.“

Ent selle asemel, et analüüsida Brexiti tõelisi põhjuseid, pöörduda tagasi rahvusriikide liidu juurde ning anda tagasi Euroopa riikidele nende suveräänsus, väitis Macron, et vaja on hoopis rohkem Euroopa Liitu ja rohkem superriigi bürokraatiat.

Ta süüdistas Brexiti pooldajaid valetamises ning teatas: „Me ei tohi kunagi unustada, kuhu võivad valed viia meie demokraatia. Põhjus, miks Brexit üldse võimalikuks sai on selles, et me lükkame liiga kergekäeliselt süü oma probleemide pärast Euroopa kaela ja selles, et me ei ole oma Euroopat piisavalt muutnud. Me vajame Euroopat praegu rohkem kui kunagi varem.“

Pöördudes Frexitit, ehk Prantsusmaa lahkumist EL-ist toetavate inimeste poole, ütles ta: „Valetaksin teile, kui ütleksin tänasel õhtul [31. jaanuar], et meie riigi tulevik võiks tähendada vähem Euroopat.“

Macron rõhutas vajadust muuta Euroopa projekt selgemaks, et liidust lahkumise soovi ei nähtaks enam lahendusena probleemidele. „See on kurb päev, aga me ei varja seda. Tegemist on ka päevaga, mis peab ajendama meid teisiti tegutsema, ajendama meid veelgi suurema pühendumusega ehitama üles võimsat ja efektiivselt toimivat Euroopa Liitu,“ lisas Macron.

Kui Euroopa iseseisvuslased ja poliitilised kommentaatorid ootasid, et Brexiti mõjul hindavad EL-i liidrid oma föderaliseerimise ja Euroopa ühendriikide loomise plaanid ümber, siis paraku on nad eksinud. Lisaks Macronile teatas ka Euroopa integratsiooni peaarhitekt, europarlamendi saadik Guy Verhofstadt, et Brexitist saadud õppetund sunnib EL-i föderaliseerumisplaanidega kiirustama.

„See õppetund, head kolleegid, ei tähenda mitte liidu lõpetamist, nagu väidavad mõned. Õppetund tähendab, et liit vajab põhjalikku reformimist. Järgnevate aastatega peab liidust saama tõeline liit. Ja see tähendab liitu, kus ei ole valikulist sisse-välja liikumise võimalust, kus ei tehta hinnaalandusi ega erandeid, ja kus ennekõike ei ole enam ühehäälsuse nõuet ega vetoõigust,“ ütles Verhofstadt Brüsselis kõneledes.

EKRE europarlamendi saadiku Jaak Madisoni poolt läbi viidud hiljutine uurimus näitas, et eesti inimesed ei toeta Euroopa Liidu föderaliseerumist – 59% elanikest ei soovi, et Euroopa Liit jätkaks muutumist liitriigiks. 61% ei toeta mõtet Euroopa Liidu ühtsest välis-, kaitse- ja rahanduspoliitikast ning 65% vastanutest ei toeta kohustuslikke kvoote pagulaste vastuvõtmiseks.

Allikas: Breitbart