Tänane (17.03) Riigikogu otsus, mille kohaselt ei nõuta taksojuhilt teenindajakaardi saamiseks enam keelenõude täitmist tõendavat dokumenti, näitab Eesti integratsioonipoliitika läbikukkumist ja valitsuse soovimatust teemaga tegelda, ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.
„Kui me räägime 25-aastase iseseisvusaja järel ikka veel sellest, et vaja on rohkem aega eesti keele kõige elementaarsema taseme kättesaamiseks, siis tegelikult me tunnistame, et 25 aasta jooksul ei ole peaaegu midagi tehtud,“ ütles Helme.
„Jah, Narva on väga erandlik juhtum Eestis oma demograafilise ja keelelise koosseisu poolest, aga ei ole võimalik, et tahtmise korral ei oleks ka seal saanud inimeste eesti keele oskust parandada ja teenindussektoris seda nõuda. Sinna lihtsalt pole tahetud ressurssi suunata.“
Keelenõuete lõdvendajad tõenäoliselt eksitavad avalikkust, kui väidavad, et ilma seadusparanduseta jäävad töötuks 500 Narva taksojuhti, märgib Helme. „Ma sean tõsiselt kahtluse alla selle, kas Narvas on üldse 500 taksojuhti. Ma tean, et Tartu linnas on neid vähem. Jääb ka arusaamatuks, miks need taksojuhid peaksid päevapealt töötuks jääma, kui nad ei täida ära neid nõudeid, mis on neil kogu aeg olnud.“
Helme sõnul on taksojuhtide keelenõuete debati juures ilmsiks tulnud kapitulantlik meeleolu eesti keele edendamisel ja kaitsmisel praeguse koalitsiooni poolt. „Inimesed ei lähe ära Narvast või Ida-Virumaalt sellepärast, et nad said keele selgeks. Inimesed, kes on sündinud eesti keele oskusega, lähevad ära ka näiteks Põlvast või Valgast. Siin on laiemad majanduslikud põhjused.“
Helme arvates on paslik juhtida tähelepanu ka sellele, et Reformierakond ja IRL on keele küsimuses taandunud sotsiaaldemokraatide multikulti-liinile. „Sotsiaaldemokraatide liin on eesti keele ja kultuuri suhtes kapitulantlik ja äraandlik. Sellise suhtumisega ei saa absoluutselt nõus olla.“
UU