06.02.2020
Eesti võitis oma Vabadussõja, kuid ei pruugi praegustest maailma arengutest enam elusalt välja tulla.
On arusaamatu, miks Eesti justiitssüsteem näitab üles halastust inimeste vastu, kelle tegevus tähendaks edu korral uut 1940. aastat.
Eesti riik andis juba armu riigireetur Hermann Simmile, vabastades ta ennetähtaegselt. Viimase aja uudised näitavad suundumust selle poole, et vabastada võidakse nii reetureid, spioone kui ka raskeid kuritegusid teinud ning vanglates laamendanud retsidiviste.
Eestis luuramises süüdi mõistetud 42-aastane Vene kodanik Ilja Tihhanovski võib pääseda vanglast elektoonilist jalavõru kandma, vahendab BNS.
Tartu maakohtu esindaja ütles Interfaxile, et Tihhanovski tingimisi vabastamise taotluse vastu ei ole vangla ega prokuratuur. Kohus võtab seisukoha hiljemalt 23. märtsiks.
2017. aasta 10. detsembril pidas kapo kinni GRU heaks töötanud Ilja Tihhanovski, kelle ülesanne oli süüdistuse kohaselt koguda teavet riigikaitseliselt ja riigi toimimise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ning täita muid ülesandeid. Kohus karistas Tihhanovskit nelja aasta pikkuse vangistusega.
Tegu on Vene kodanikuga, kes on seega otseselt võõrriigi spioon ja kes kasutab ilmselt esimest võimalust minemalidumiseks.
Eestis toimub midagi kummalist. Esiteks sülitab justiitssüsteem näkku inimeste õiglustundele, sest kui riigireetureid, luurajaid ja mõrvareid vabastatakse enne neile määratud karistuse ärakandmist, siis seaduskuulekad inimesed saavad signaali, et karistus, ka eluaegne vangistus, pole tõsiselt mõeldud ja seaduste paragrahvimärk näitab tõesti, kuidas seda väänata saab.
Mis aga on ohtlikum, on leebus inimeste vastu, kes on tahtnud oma tegevusega otseselt riiki kukutada ja meid taas okupatsiooni määrata. Kohtusüsteemi liberaalne armulikkus on seda mõistetamatum, et näiteks EKRE liikmest Riigikogu esimeest Henn Põlluaasa rünnatakse samas nii Venemaa kui ka mõningate Eesti euroliberaalsete ja vasakpoolsete ringkondade poolt seetõttu, et ta näeb Tartu rahulepet raudkindlana ka tänasel päeval.