08.02.2020
Tartu Ülikool
Siseministeeriumi hinnangul peaksid kõrgkoolid, kes võtavad õppima ränderiskiriikidest pärit välistudengeid, arvestama immigratsioonipoliitikaga ja mitte ainult majanduslikust kasust lähtuma.
Siseministeerium saatis detsembris kooskõlastusringile välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, millega soovis piirata Eestis õppivate välismaalaste ja lühiajaliste töötajate võimalusi oma lapsi Eestisse kaasa tuua ja ühtlasi keelata välistudengite töötamise rohkem kui 16 tundi nädalas, vahendas ERR.
Seepeale läkitas Tartu ülikooli üliõpilasesindus ministeeriumile hulga küsimusi, kus soovis muu hulgas teada, millistel alustel ministeerium kardab, et õppimiseks antud elamisluba kasutaks töörände kattevarjuna või et milline statistika kinnitab siseminister Mart Helme väidet, et nii mõnedki kolmandast maailmast tulnud üliõpilased tahavad siia kogu oma suguvõsa järele tuua.
Sel nädalal vastas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus TÜ üliõpilasesindusele, et seadusemuudatusega tahetakse tagada, et Eestisse jääksid pärast õpinguid ainult need välismaalased, kes annavad Eesti ühiskonnale ja majandusele olulist lisandväärtust. Ühtlasi tahetakse ennetada olukordi, kus õpirände eesmärk pole haridust omandada, vaid Schengeni alale pääseda ja siin püsivalt elama asuda.
Annus tõi välja, et igal riigil on suveräänne õigus kontrollida mittekodanike riiki saabumist, siin viibimist ja lahkumist. Seega ei ole kolmanda riigi kodanikul subjektiivset õigust Eestisse õppimiseks või töötamiseks elama asuda.
Praegune kord ei arvesta ministeeriumi hinnangul riigi julgeolekuga
Annus lisas, et praegune õpirände regulatsioon ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise aspektidega ning õpirände mõistes on Eesti sihtriik mitme riskiriigi kodanikele. Seetõttu on Eestisse moodustunud varem esindamata olnud rahvuste suurenevad kogukonnad Nigeeriast, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Iraanist. Nende riikide kodanikke oli Eestis elamisloaga selle aasta alguses 2965.
Kuna kõrgkoolid värbavad ränderiskiriikidest pärit tudengeid peamiselt majanduslikust kasust lähtuvalt, toob see ministeeriumi hinnangul kaasa neist riikidest pärit kogukondade suurenemise.
Väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb Eesti ülikoolidesse 2015-2019 aasta statistika järgi kõige enam tudengeid Venemaalt, järgnevad Nigeeria ja Ukraina, selgub siseministeeriumi andmetest.