25.02.2020
Saastav tehas Hiinas Wuhani lähistel.
Heitekogustega kauplemise süsteem võib olla tõsiste petuskeemide sihtmärgiks nn metsikus läänes, kus saastekvoodid on reguleerimata, kirjutab The Telegraph. Briti leht viis läbi põhjaliku uurimise ja leidis, et ehkki saastekvoodiäri õitseb, on sellega seoses juba tekkinud ka väga tõsiseid probleeme.
Keskkonnaspetsialistid on varemgi hoiatanud, et heitkoguste äri võib teha rohkem halba kui head, kuna sellega tegelevate inimeste arvates suudavad nad mõjutada positiivselt keskkonda.
The Telegraphi ajakirjanikel õnnestus aga viibida ühes Madagaskari ebaseaduslikus safiirikaevanduses, mida kasutatakse süsinikukrediitide loomiseks, kuid mis samal ajal tegeleb massilise metsade hävitamisega piirkonnas. Erinevad satelliidipiltide analüüsid kinnitasid ka, et näiteks Brasiilias on võetud Briti Gaasi ja Rahvusvahelise Lennutranspordi Liidu süsinikukrediitide loomise projektide raames maha hulgaliselt metsi.
Süsinikukrediitide teenimiseks on isikutel või ettevõtetel võimalik viia läbi projekte, mis aitavad kaasa süsiniku atmosfäärist eemaldamisele, näiteks puude istutamise või metsade massilise mahavõtmise takistamisega. Kuid spetsialistide sõnul on süsteem rajatud täiesti valedele alustele ning saastekvoodiäri ei peaks olema lubatud, kui see tegelikkuses viib hoopis metsade vähenemiseni.
Suurbritannias plaanib valitsus keelustada kliimamuutustega võitlemiseks teatud tüüpi puidu põletamise ja bensiini- ning diiselautode müügi. Paljud suurettevõtted nagu EasyJet, British Airways ja BP on lubanud liikuda süsinikuneutraalsuse poole ning pakuvad klientidele saastekvootidega kauplemise võimalusi.
Ülemaailmse kombineeritud saastekvoodiäri väärtuseks arvatakse Ecosystem Marketplace’i andmetel olevat sadu miljardeid dollarit ja isikutele suunatud vabatahtliku turu väärtus oli 2018. aastal ligi 300 miljardit dollarit, eelnevast aastast enam kui kaks korda rohkem.
Keskkonnaprobleemidega tegeleva ettevõtte TMP Systems looja Lou Mundeni sõnul ei ole aga hetkel mingeid häid tõendeid selle kohta, kas heitekogustega kauplemise süsteem ennast ka tegelikkuses õigustab. Keskkonnaspetsialistid on nõudnud turu rangemat reguleerimist, kuna hetkel puuduvad nii ühtsed standardid kui ka hinnad. Iga krediit võib olla erineva hinnaga, sõltuvalt selle n-ö taustast ja seetõttu leiavad mitmed aktivistid, et süsinik ei ole fikseeritud ühik, millega saaks turul kaubelda.
Greenpeace UK teadlane Doug Parr selgitas: „On juba piisavalt halb, et suured süsiniku tekitajad nagu lennuettevõtted käsitlevad saastekvootidega kauplemist n-ö saastamise ametliku loana, kuid lisaks sellele kutsuvad nad oma kliente üles rohepesule.“
Tema sõnul jäetakse reisijatele mulje, et veidi juurde makstes saavad nad võluväel peatada süsinikdioksiidi õhkupaiskamised. „Mida aga klientidele ei räägita on see, et [saastekvoodi]turg on täiesti reguleerimata metsik lääs ja puuduvad tõendid selle kohta, et niisugune skeem ka tegelikkuses mingit kasu toob.“
Samas ei soovita nendest probleemidest avalikult rääkida, kuna leitakse, et süsteem on siiski parem kui mitte midagi ja peljatakse, et inimesed lõpetavad krediitide ostmise.
Carbon Market Watch spetsialist Gilles Dufrasne hoiatas omakorda, et inimesed ei tea tegelikult, mida nad praegu süsteemi raames ostavad. „Paljude saastekvoodiäriga tegelevate ettevõtete tegevuses valitseb läbipaistmatus, nende kommunikatsioon on halb, inimesed ei tea tegelikult, mida nad ostavad või millise mõjuga see ost on.“
Sellel aastal hakkab kehtima ÜRO CORSIA süsteemi (rahvusvahelisest lennundusest tuleneva süsinikdioksiidi vähendamise süsteem) esimene etapp, kuid Saksamaa keskkonnaministeeriumi raporti kohaselt ei vasta ükski CORSIA neljateistkümnest skeemist (ka nn vabatahtlikul turul praegu kasutusel olev süsteem) nõutud kriteeriumitele.
Suurbritannia transpordiminister Grant Shapps on saastekvoodiäri toetanud ja möödunud aastal viis Suurbritannia valitsus läbi ka konsultatsioonid küsimuses, kas muuta kvoodid kohustuslikuks kogu transpordisektorile. Konsultatsioonide tulemused peaksid selguma sel aastal.
Allikas: The Telegraph