02.03.2020
Eesti ja USA presidentide suhted ei tundu eriti töised olevat.
Presidentide tasemel pole Eesti ja maailmariik USA Kaljulaidi ja Trumpi ajal eriti hästi läbi saanud – põhjuseks ilmselt siinsete liberaalsete poliitikute halvustav suhtumine Ameerika praegusesse presidenti, mida Valges Majas ollakse kindlasti märgatud.
Kui rääkida julgeolekuriskidest, siis ongi Trumpi valimisest saati teda halvustanud Eesti liberaalsed poliitikud ja massimeedia andnud arvestatava löögi kahepoolsetele suhetele – just seda peaks meelde tuletama need, kes räägivad Eesti mainest välismaal. Sõbralikud suhted on taastumas praeguse, EKRE osalusega valitsuse ajal, ja just valitsuse, mitte riigipea tasandil.
Kaljulaid on kohtunud president Trumpiga mitmel korral, kuid need kohtumised on aset leidnud ÜRO korraldatud üritustel New Yorgis või kolme Balti riigi presidentide ühisvisiidina – või siis on Kaljulaid vestelnud presidendi naise Melanie või tütre Ivankaga, mitte aga Donald Trumpiga. Otsest silda kahe riigi vahel presidentide tasemel pole, ja seda suuresti Kaljulaidi initsiatiivil. Täpselt selle puudumisel. Küll aga meeldib Kaljulaidil kohtuda demokraat Nancy Pelosiga.
Ka nüüdsel visiidil USA-sse kohtub Kaljulaid vaid president Trumpi administratsiooni esindajatega – vanemnõunik Jared Kushneri, president Trumpi riikliku julgeolekunõuniku Robert O’Brieni ja nõuniku Ivanka Trumpi, justiitsminister William Barri ja rahandusminister Dan Brouilette’iga.
Taas torkab silma see, et Eesti presidendil ei tundu olevat ühtegi teemat väljaspool digiarengut, ja seda nii Vanuatus kui ka USA-s. Eesti on kahtlemata selles valdkonnas tasemel, aga kui presidendil muid teemasid enam üldse pole, siis tundub asi Eesti jaoks väga nutune.
„Tallinna tippkohtumise ja ärifoorumi eel on hea võimalus tutvustada nii president Trumpi administratsioonile kui ka potentsiaalsetele regiooni investeerijatele, milline on meie nägemus suvisest sündmusest, aga see on ka hea võimalus tutvustada potentsiaalsetele investoritele Eesti digilugu ja mida meie tänane keskkond võimaldab,“ selgitas presidendi välisnõunik Lauri Kuusing BNS-ile.
Suvise sündmuse all mõeldakse Kolme Mere tippkohtumist, mis toimub Tallinnas. Kolme Mere algatusega on praeguseks liitunud 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele. Need on Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
Kolme Mere algatuse eesmärk on edendada koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digitaalsektorite taristute arendamiseks, kuid ilmselgelt pole need ainsad eesmärgid, vaid algatus võtab praeguses maailmas ka poliitilised mõõtmed. BNS-i uudis ütleb, et “olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.”
Tegelikult peab algatus kõige olulisemaks USA partnerlust, Brüssel ja Saksamaa aga vaatavad selle poole mure ja kahtlusega, sest tegu on regionaalse koostööga, milles Brüssel ja Berliin võivad teisejärguliseks jääda – ja seda nad ei soovi. Arvata võib, et president Kaljulaid algatuse iseseisva poliitika agendat ei esinda, vaid on seal Brüsseli emissarina, et mitte lasta osadel riikidel omapäi tegutseda.
Kersti Kaljulaidi poliitturism on laialdane, kuid otseselt omariiklust kindlustavaid ettevõtmisi on selles ülivähe, ning ka tema poolt rahvusvahelistes mõõtmetes tehtav on pigem globalistliku, mitte rahvusriikliku suunitlusega. Kui presidendid ei kohtu, siis on seegi üks märk, millest võib üht-teist välja lugeda.