EKRE poliitikud: kütusemüüjad üritavad üldise hinnalangusega mitte kaasa minna

Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja eurosaadik Jaak Madison kirjutavad sotsiaalmeediapostituses kütusehindade kurbmängust koroona-aegsetes bensiinijaamades.

Henn Põlluaas: “Naftabarreli hind on maailmaturul pikemat aega langenud ja on madalam kui pikkade aastate jooksul on eales olnud. Meie kütusemüüjate sõnul ei saa nad aga enneolematult madalale naftahinnale vaatamata müügihindu alandada, sest kütusemüük olevat koroonaviiruse tõttu 30-40 protsenti langenud. Olen iga päev liikluses ja mina ei ole küll märganud, et meie teedel oleks autosid kolmandiku või peaaegu poole vähem kui tavaliselt.

Ja nagu ikka alati on neil väidetavalt tohutus koguses kallilt ostetud varusid, mis tuleb enne ära müüa kui odavat kraami saab müüa. Aga niipea kui hind tõuseb, siis on odavalt ostetud varud millegipärast hetkega otsas. Paistab, et kütusemüüjad erinevad millegipärast kõikidest teistest kaupmeestest, kes püüavad varusid soetada ikka soodsaima hinna eest. Neile meeldib varusid soetada kõige kallima hinnaga ja siis kaevelda, kuidas nad vaevu ots-otsaga kokku tulevad. Kuid kuidas see vana ütlus oligi – loll on see, kes vabandust ei leia.

Tundub, et kütusemüüjad teevad enda käitumisega ise kõik, et valitsus ja rahandusminister Martin Helme peaks jaehindade alandamiseks karmid meetmed kasutusele võtma.

Aga ühes asjas olen kütusemüüjatega küll samal meelel. See Euroopa Liidu poolt pealesurutud biolisandite jamps, mis kütusehindu tõstab, tuleks küll ära lõpetada. See ei säästa loodust mitte üks gramm, vastupidi, selle tootmine hävitab loodust ja kõigele lisaks rikub see mootoreid, millede tootmine ja remontimine on omakorda loodustsaastav ning ka mingist CO2 emissiooni vähendamisest pole juttugi.”

Jaak Madison: “Vabaturumajanduse põhimõtte kohaselt reguleerib turg end ise ehk vastavalt konkurentsile ja nõudlusele kujuneb lõpphind loomulikult teel. See aga eeldab konkurentsi eksisteerimist.

Kui tekib turutõrge ehk näilised konkurendid on ise teinud vaikiva kokkuleppe, siis ei toimi enam vabaturumajanduse põhimõtted ja riik peab sekkuma tõrget lahendama. Eriti kui küsimuse all on riigi toimimiseks vajalik kütus ja selle hind tarbijatele.

Täiesti vastuvõetamatud on ilmselged valed, nagu oleks kütusemüüjatel enneolematud varud kallist kütust ja sellest tingituna ei too kaasa maailmaturu hinnalangus kütuse odavnemist Eestis. Kui aga maailmaturuhind tõuseb, siis äkitselt on neil kõigil varud otsas ja hinnatõusu tingib maailmaturul toimuv hinnatõus.

Lisaks sellele on muidugi kõigil edasimüüjatel (Alexela, Neste, Cirkle K, Olerex jne) täpselt sama kogus varusid ning sama juurdehindluse marginaal, kui on vaja langetada või tõsta hindu. Tõeline kokkusattumus.

Kui nad aga nüüd satuvad ärevusse, siis põhjusega. Muidugi tekitab ärevust see, kui riik tahab lahendada turutõrget, mis omakorda tähendab neile valetamise lõppu.”