25.03.2020
Rahandusminister Martin Helme.
Rahandusminister Martin Helme edastas sotsiaalmeedias alljärgneva pöördumise.
“Eile õhtul karmistas valitsus koroonaviiruse vastase võitluse meetmeid Eestis. Lühidalt kokku võttes võiks neid nimetada reegliks 2+2. Korraga võib olla ninapidi koos mitte rohkem kui kaks inimest ja igal pool tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kahe meetrist vahet. See tähendab nii tööl, poes, tänaval kui ühistranspordis võib olla koos ainult paari kaupa ja ülejäänutega hoida kahe meetrist vahet. Mõistagi ei kehti reegel pereliikmetele, kellega nagunii kogu aeg ninapidi koos ollakse.
Kogu meie tegevuse keskseks eesmärgiks on võimalikult tõhusalt kaitsta eesti inimeste tervist. See tähendab, et me peame viima inimeste omavahelise füüsilise kontakti nii väikeseks, et nakatunud inimene ei saaks edasi nakatada rohkem inimesi kui üks või vähem. Sellisel juhul hakkab haiguse levik taanduma ja saame asuda pöörduma tagasi normaalse elu juurde.
Loomulikult mõistame me, et sellel kõigel on kõrge hind nii majandusele kui inimeste normaalse elu rütmile. Selle tõttu on väga tähtis, et inimesed mõistaks kahte asja.
Esiteks: mida karmimad on piirangud, seda kiiremini on lootus, et nad läbi saavad. Kõige kahjulikum on, kui me teeme poolikud meetmed mulje jaoks, mis teevad suurt kahju majandusele, aga ei aita tegelikult kaasa haiguse leviku langusse pööramisele. Mida kiiremini ja otsustavamalt me tegutseme, seda väiksem on lõppkokkuvõttes kahju nii rahva tervisele kui majandusele.
Teiseks: see on kõigi ühine pingutus. Me peame muutma enda käitumist. Me peame olema nõudlikud nii enda kui teiste suhtes. Siinkohal tuleb väga kategooriliselt ümber lükata visalt leviv ettekujutus, nagu tegemist oleks haigusega, mis ei puuduta noori või keskealisi. Vastupidi, Eesti numbrid näitavad, et nii põhilised nakatunud kui kõige kriitilisemad haiged on keskealised inimesed.
Mis on plaan? Plaan on suruda haiguse levik langusse ja kasutada praegust aega selleks, et tulevikus olla võimelised kiiresti tuvastama nii nakatumised kui nakatunutega kokku puutunud inimesed. Neid inimesi peame suutma individuaalselt karantiini panna ja seda karantiini jõustada. Selleks töötame üles testimise võimekust ning nakkusega inimeste liikumise jälgimise võimekust. Nii saame laiema ühiskonna lubada normaalse elu juurde naasta ja haiged inimesed terveks ravida.
Millal me sinna jõuame? Esimese etapi erakorralised meetmed aitasid meil peatada nakatumiste plahvatuslikku kasvu. Mudelid prognoosivad siiski nakatumiste suurenemist just nende inimeste pealt, kes puutusid kokku enne erakorralist olukorda ja kellel nüüd sümptomid välja löövad. Muu hulgas toimub kasv kõigi nende arvelt, kes saabusid juba erakorralise olukorra ajal välismaalt.
Lähinädalatel näeme paraku nakatumiste suurenemist. Samuti näeme haiglaravi vajavate inimeste arvu suurenemist. Paratamatult peame arvestama ka esimeste surmadega. Täna kehtima hakanud meetmed peaksid ära hoidma selle, et me kahe nädala pärast näeme järgmist kasvuhüpet, vaid vastupidi, võiksime loota leviku langust.
Seega, järgmised kaks-kolm nädalat on tõepoolest kriitilised. See ei tähenda erakorralise olukorra lõppu, kuid kui suudame olukorda ohjata, saame siis hakata mõtlema millal ja kuidas asuda piiranguid leevendama. Eeldus aga on, et kõik praegu neid piiranguid tõsiselt võtavad ja nende tõhususele kaasa aitavad. Jõudu meile kõigile selleks!”