Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vangide vabastamine pandeemia ajal on kahe teraga mõõk, mis kindlasti lõikab ühiskondi valusalt

-
26.03.2020
Paljudes maailma vanglates on vangid mässama hakanud, nõudes enda vabastamist. Mässavad vangid Santa Fes Argentiinas.
© Reuters/Scanpix

Ülemaailmse haiguspuhangu ajal tundub vangide vabastamine küll riikidele otstarbekas, kuid reaalsuses võib see kaasa tuua turvalisuse kadumise.

ÜRO inimõigusjuht kutsus kolmapäeval riike üles kaitsma kinnipeetavaid COVID-19 pandeemia eest, vabastades haavatavaid vange.

“COVID-19 on hakanud mõjutama vanglaid ja migrantide kinnipidamiskeskusi, aga ka hooldekodusid ja vaimuhaiglaid ning võib anda ränga hoobi seesuguste institutsioonide äärmiselt haavatavate asukate pihta,” on öeldud Michelle Bachelet’ avalduses.

“Võimud peavad otsima võimalusi vabastada neid, kes on COVID-19 suhtes eriti vastuvõtlikud, teiste seas vanemad ja haiged, aga ka väiksemad üleastujad,” lisas ÜRO inimõiguste ülemvolinik.

Etioopia teataski kolmapäeval, et vabastab riigi ülerahvastatud vanglatest tuhandeid vange eesmärgiga takistada koroonaviiruse levikut.

Peaprokurör Adanech Abebe ütles meediale, et meede puudutab enam kui 4000 vangi, kellest paljud on trellide taga pisikuritegude eest nagu narkokuriteod, ning kellel on vangistusest kanda veel alla aasta.

Iraan vabastas koroonaviiruse leviku tõttu erakorralise abinõuna üle 54 000 vangi, et nad ei jääks vanglasse lõksu. Enne vabastamist võeti vangidelt proovid ja tuvastati, et nad pole haigestunud. Need vangid, kelle karistuse pikkus on üle 5 aasta välja ei pääse, vahendab BBC.

Kui ühed vangid pääsevad välja, siis teised pannakse jälle istuma. Vene riigiduuma liikmed on teinud ettepaneku kehtestada koroonaviiruse karantiini reeglite rikkujatele kuni seitsme aasta pikkune vangistus, vahendab BNS.

Vangide vabastamine on riikide katse lihtsamalt hakkama saada, sest siis ei jää nende ravi enam otseselt riigivõimu kanda ega surm tema hingele. Küll aga tähendab see uusi kannatusi ühiskonnale.

Viirust pealgavad kurjategijad kindlasti samuti kui iga inimene, kuid nende puhul on karantiiniolukorra ärakasutamine uute kuritegude toimepanemiseks vägagi tõenäoline. Seda enam, et enamikul vabakslastutel ilmselt puudub reaalne võimalus endale elatist hankida, kui ühiskonna toimimine käib madalamatel tuuridel.

Kriminaalsete vangide massivabastamisega võetakse ühiskonnalt turvalisust vähemaks, sest ka eriolukorras ei jõua jõustruktuurid igale poole. Vähemalt liberaalses ühiskonnas aga tõstavad “õiguslased” kohe häält, kui kellegi vastu jõudu kasutatakse, näiteks maradööride puhul.

Kinnipeetute isemoodi amnestia korras ühiskonda tagasi laskmine on asi, mida tuleks hoolega läbi kaaluda, sest kasu sellest on kindlasti vaid näiline. Ei tasu unustada, et need inimesed juba on sülitanud ühiskonna reeglitele. Vähemalt vägivaldseid tegusid teinud kurjategijad peavad ka pandeemia ajal karistust kandma.