Mitmed meediakanalid on juba kirjutanud jätkuvast tööst ehitusplatsidel ja avaldanud kartust, et see võib soodustada haiguse levikut tööliste kaudu.
Ka Uutele Uudistele räägiti möödunud nädalal ehitusest, kus tähtajad on saabumas ja objektil töötavad korraga nelja alltöövõtja inimesed, kes tegelevad erinevate viimistlustöödega. Järve tornide juures aga oli reedel näha kümneid neoonjopedes ja kiivritega töölisi.
Ühest küljest on justkui positiivne, kui osa inimesi saab tööd teha, objektid valmivad ja firmad ei pea tegevust lõpetama. Samas aga on selge, et kui üks inimene toob kümnete ehitajate sekka viiruse, seisab selle firma objektidel varsti kogu töö ja haigus on jõudsalt edasi liikuda saanud.
Ettevõtjad annavad näiteks ERR-is loos “Ehitusplatsidel töö käib, ent tulevik üha ebakindlam” omapoolseid hinnanguid, mille järgi esialgu pole ehitustel midagi hullu lahti, aga see olukord võib muutuda tundide jooksul, esimese haigestunu leidmisel.
Ettevõtjatel pole kahjuks enam usalduskrediiti, mis ei anna põhjust ka nende objektiivsusesse uskuda. Veel möödunud nädalal nõuti nende organisatsioonide tasemel võõrtööjõu riiki lubamist – seda ajal, mil meie inimesed surevad, kaubanduskeskused on kinni ja rahvas istub tööta koduseinte vahel. Varem on tõestust saanud, et raha ehk kasumi nimel ei hooli ärimehed ka demograafilisest olukorrast ehk eesti rahva saatusest.
Kogu ühiskond piirab ennast, sulgub karantiini, aga ehitusplatsidel käib töö edasi – see on pehmelt öeldes kummaline, karmilt öeldes aga kuritegelik.