31.03.2020
Lihtne kaitsev näomask on isegi moemaailma jõudnud. Pilt on illustratiivne.
Väidetavalt on eakamatel inimestel noorte ees ainult üks eelis ja see on kogemus, millele saab rajada usalduse – noortel on seda viimast raskem saavutada.
Kui noortel on ohtralt raamatutarkust, siis praktikas võivad asjad teistsuguseks osutuda ja seal tuleb appi kogemus. Seetõttu kehtivad ka näiteks noorpoliitikutele pisut teised reeglid – nad peavad läbi nägema olukordi, milles nad pole ise olnud.
Minister Tanel Kiik tegi suure apsu, kui sattus suurde ja sotsiaalmeediasse piltidega, kus tema kaitsemask katab ainult suud, mitte aga nina. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna – kui minister ei oska isegi kaitsemaski kasutada, siis terviseameti tegematajätmised ja valearvestused polegi nii arusaamatud.
Kui rääkida vanusest, siis tõenäoliselt poleks maski selliselt ette pannud mitte ükski vanematest poliitikutest, ja seda erakonnast sõltumata – neil on lihtsalt respiraatorite, gaasimaskide ja muude kaitsevahenditega kogemus olemas. Kui palju on noorem põlvkond üldse näomaske pidanud kasutama?
Sotsiaalministri puhul kipub lihtne apsakas ära sööma kogu tema usaldatavuse. Sama võib aga öelda ka Soome “huulepulgavalitsuse” kohta.
Ilmselt ei ärata noorte naiste valitsus ka mõtlevates soomlastes erilist usaldust, eriti kui lugeda uudiseid selle kohta, kuidas Sanna Marini kabinet ei tahtnud eriolukorda kehtestada ja president Niinistö koos parlamendierakondadega pidid selleks survet avaldama.
Kui aga siseminister Maria Ohisalo väitis, et Soome peab ka pandeemia ajal olema valmis varjupaigataotlejaid vastu võtma ehk “rahvusvahelisi kohustusi täitma”, siis paneb see küll üliemotsionaalses naistevalitsuses kahtlema. Kui omad ei tohi ühtegi liigset sammu teha, kuidas siis migrandid järsku ohutud on?
Eks soomlased ise teavad, kas nad usaldavad noori feministlikke naisi, kelle töös on väga oluline osa võrdõigusluse ja sallivuse ideoloogiatel. Igal juhul peavad need naised ennast tõestama, sest kui nad kriisis põruvad, siis saavad “blondiinide” anekdoodid lisa juurde.
Ja tõestama ei pea nad ennast mitte meestele, vaid iseendile, sest valitsuse ametisse astudes kirjeldati neid liberaalse meedia poolt kui midagi väga erilist – justkui tähendaks naiseks olek rohkem kui kompetents. Võiks annaks naiseks olek mingi kompetentsi. See on moment, mida nad ise oma erilisuse reklaamimisega endale kanda võtsid.
Noortel on komistamised lihtsamad tulema kui vanadel ja neil on suurem mõju ka hilisemale karjäärile. Reformierakonnas sai üks flaierijagaja peaministriks ja tema ebakompetentne jutt kostab siiani Riigikogus, kus ta iga asja peale oma “tarkust” näidata tahab.
Nii et tee kogenud ja usaldatava poliitiku pjedestaalile algab sageli näomaski õigekssättimisest.