08.04.2020
Tormiline ehitamine Tallinnas pani paljusid juba küsima – mis saab siis, kui kriis tuleb? Pilt on illustratiivne.
Martin Helme ütlus põllumeestele, et kui üks majandusmudel takerdub, siis ei maksa hädaldada, vaid tuleb uus otsida, viitab vajadusele meie majandusest liigne õhk välja lasta.
Rahandusminister toonitas juba ammu enne ministriks saamist, et odavtööjõule orienteerumine ei ole infotehnoloogilisel ajastul jätkusuutlik, sest see pidurdab arengut – odavad töökäed ei sunni tehnoloogiatesse investeerima.
Põllumeeste puhul nii ongi – nad näevad hetkel, et ukrainlastega on pikemaks ajaks kõik, hakaku alternatiive otsima, mitte ärgu nõudku endiselt ukrainlasi suletud ja haigest Ukrainast.
Riik peab ettevõtjate tegevusse võimalikult vähe sekkuma, kuid ta ei saa ka neid poputada ega anarhiat lubada. Uus valitsus pani pidurid peale vahendatavale renditööjõu sissevedamisele näiteks Poola kaudu, mis jättis riigi ilma osast maksurahadest.
Majanduses on palju õhku sees, kui kaubad ja teenused jõuavad inimesteni läbi vahendajate, kes võiks seal vahel ka olemata olla, või kui alltöövõtja värbab omakorda alltöövõtjaid ja nood samuti.
Tegelikult ei tea me, kui palju on riigile kasu ka näiteks e-residentsusest või diginomaadidest – kas nad on väärtusi tootev tööriist või uhke sulg digiriigi mainemütsil? Kas meie riik võtab piltlikult kirjeldades e-residendina oma korterisse elama kuulsuse, kelle eest tuleb endal kõik arved tasuda, tema aga ostab vaid aegajalt külmkappi midagi?
Kui me loome majanduses midagi uut, siis peab see meile tooma kas otsest või arvestatavat kaudset tulu. Teha midagi lihtsalt tegemise või siis iluasjana pole mingit mõtet.
Hea näide on Rail Baltic – selle juures tulnuks algusest peale lähtuda sellest, millist kasu saab sellest Eesti riik ja selle kodanik. Kui otsest kasu pole, siis pole vaja ka meie loodust lõhkuvat monstrumit, et Hiina kaup jõuaks Venemaalt Itaaliasse. Ka maailmamajandusest peame kasu saama, mitte pelgalt selles olemist nautima.
Eesti majanduses on õhku omajagu, seda on soodustanud projektikirjutamisel põhinev rahastusmudel ja kriisi tingimustes tulebki kõigepealt ventiilid avada.