17.04.2020
Eriti ohtralt kasutatakse võõrtööjõudud põllumajanduses.
Vastuseks kõikidele neile, kes igatsevad põllumajandusse taga võõrtööjõudu ja kurdavad, et omad inimesed seal hakkama ei saa, võib lugeda tänasest Postimehest artiklit pealkirjaga „Maatöö populaarsus hüppas üleöö lakke“.
Postimees kirjutab, et koroonakriisi tõttu tööta-tegevuseta jäänud inimeste huvi maale tööle minna on märgatavalt kasvanud, välistööjõu kadumise üle kaevanud talunikud lausa imestavad, et maatöökohtadele on tekkinud konkurss.
„Sellist asja, et saab valida kümnete omakeelsete kandidaatide hulgast, pole minu ettevõtjaajaloo jooksul olnud,“ tunnistas Võrumaal Läti-Venemaa piirinurga lähedal asuva Nopri talumeierei omanik Tiit Niilo. Ta on üks maaettevõtjatest, kes hakkas kadunud välistööjõu asemele otsima uusi töötajaid Eestist.
„Töösoovijaid on nii palju, et saame välja valida need, kes on huvitatud pikemaajalisest tööst,“ seletas Niilo. „Huvilisi on ka Tallinnast, Tartust ja Keilast, kuid eelistame siiski võimalikult kohalikke inimesi.“
Konkreetselt tuuakse välja üks noor muusikuneiu, kes ajutiselt lauta tööle asus.
Eesti Konservatiivse Rahaverakonna seisukoht on kogu aeg olnud selline, et eeskätt praeguses kriisis, kui hulk inimesi on jäänud tööta, aga ka muul ajal, tuleb tagada töö enda inimestele, mitte kasutada siin odavat võõrtööjõudu.
Sellest on tekkinud opositsioonipoliitikute ja peavoolumeedias palju kära teemal, et ukrainlased on meiel eluliselt tähtsad ja peaaegu, et puutumatud ning oma inimesed ei saa maal hakkama.
Nagu elu näitab, on EKRE-l taas õigus olnud.