Teadus nõuab lisaraha – kas soolise võrdõiguslikkuse uuringud on tõsiteadus?

Teaduse alarahastamisest on palju räägitud – nüüd siis selgub, kuhu see raha tegelikult läheb, sest TÜ analüütikud hakkavad uurima “soolist võrdõiguslikkust teaduses”.

Teaduses võib täheldada märkimisväärseid erinevusi nii palganumbrites kui ka naiste ja meeste esindatuses kõrgeimatel akadeemilistel ametikohtadel ja teaduspoliitika otsustavates kogudes, ning soolise ebavõrdsuse põhjusi hakkab uurima Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), vahendab BNS.

Eesti Teadusagentuur tellis RAKE-lt uuringu „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“, mis tegeleb probleemi põhjuste selgitamisega, teatas teadusagentuuri pressiesindaja esmaspäeval.

Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused on Eestile juba aastaid näinud ette aktiivset tegelemist soolise ebavõrdsuse probleemiga, kuid seni pole tegevused suurt mõjujõudu omanud, väidetakse teates.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul on väga oluline, et naisteadlased saaksid teaduse edendamises kaasa lüüa meestega samaväärselt. “Alanud uuring püüab olukorda andmepõhiselt hinnata ning leida indikaatorid, millest lähtuvalt seda edaspidi mõõta. Nõnda saame lähtekoha, et soolõime parandamisega Eestis süsteemselt edasi minna,“ ütles Koppel.

„Uuringu käigus selgitame, millised erinevused on naiste ja meeste karjääriteel ja millised tegurid mõjutavad nende karjääriotsuseid teadussfääris. Erinevaid mõjureid teades saame välja pakkuda, millele tuleks tähelepanu pöörata, et inimeste teadlaskarjääri teekonda toetada,“ rääkis RAKE analüütik Helen Urmann.

Uuringu tulemusi on oodata järgmise aasta jaanuaris. Uuring läheb maksma 38 500 eurot ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi tegevusest, mis seirab teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikat. Programmi eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

“Leida indikaatorid”, “lähtekoht soolõime parandamiseks” ja “karjääriotsuseid mõjutavad tegurid” viitavad sellele, et taas antakse raha selleks, et keegi kuskil saaks millegagi tegeleda.

Ajal, mil raha on puudu näiteks viroloogia arendamiseks või majandusteaduslikeks uuringuteks, mille abiga riigi tervishoidu ja majandust aidata, läheb maksumaksja raha hoopis soolise võrdsuse uuringutele, millel on tugev ideoloogiline mekk man.

Teadus on Eestis üsna kitsas valdkond, kus palgalõhe ei tohiks eriti tuntav olla ja õiglane palk on paika pandav ka ilma spetsiaalse uuringuta, akadeemilises õhk- ja keskkonnas. Mis muutub siis, kui töörühm mingid järeldused teeb? Naisteadlased saavad palgalisa?

Praegu on riigieelarve kokkutõmbamise aeg, aga tühitegevused ja puukuuringud saavad endiselt raha.