Kunstlikult pikaks venitatud väärtusteahel muudab Läänes kõik väärtusetuks

Kirjanik Ats Miller kirjutas kunstlikult pikaks venitatud väärtusahelatest Lääne liberaalses ruumis, “et inimene end hinnatud ja väärtuslikuna tunneks”.

Mõiste “pikaks venitatud väärtusahelad” on täpselt kümnesse – just seda on Läänes aktiivselt tehtud ja see ahel hakkab juba nii pikaks venima, et otsad on kaotanud hingelise ühenduse. Kui seda kunagi on üldse olnud. Ja kõik inimesed ei tunne ennast kunagi ühiskonnas võrdselt väärtustatuna, see on utoopia, millele asjatult elu püütakse sisse puhuda.

Konfliktid ongi tekkinud sellest, et tegelikele Euroopa väärtustele lisatakse kogu aeg uusi välja mõeldud või sisse toodud lisa- või uusväärtusi, mis aga hakkavad üksteisele vastu töötama, sest nad ongi enamasti nii vastandlikud kui veel saab.

Hea näide on see, kuidas läänelikes väärtusahelates on ühes otsas kaugele arenenud, mehi lausa vihkav marufeminism ja teises otsas sisseveetud naistevaenulik ja meestekeskne islam – pole lootustki, et need kaks pidepunkti leiaks, kuid ometigi on nad koos ühes väljavenitatud ahelas, mille nimeks on “euroopalikud väärtused”. Väärtusi lükitakse pimesi ühe ahelasse kokku, kuid tugeva keti asemele tekib narmendav köis.

Sageli mitteteadlikult, aga enamasti teadlikult lükatakse senised väärtused selles liberaalide loodud ahelas tahaplaanile, et uutele väärtustele ruumi teha, ja kui ilmnevad paratamatud ja sissekodeeritud vastuolud, siis süüdistatakse seniste väärtuste kandjaid, et nad on “foobsed” ega taha uutele ruumi kinkida. Nad tõrjutakse “iganenutena” varju ja asemele tulevad enamasti perverssused, nihilism ja anarhia.

Enamikul “uusväärtustest” pole tegelikult mingit väärtust, tegu on kapriiside ja ohtlike lammutusteooriatega. Praegu õitseb homoseksualism liberaalide väärtusahelas teisteüleselt, kuigi heteroseksuaalsus aga on läbi aegade eluandja ja -kandja olnud. Kuigi meid on praegu maal inimkonnana ülearu, võib üksainus asteroid teha selle, et ellujäämiseks on vaja just mehi ja naisi, mitte kuivanud oksi elupuul ehk geisid.

Migrantidega on veelgi hullem. Tõelised euroopalikud väärtused hajuvad kultuurimarksismi mõjul niigi, ja kui peale veetakse aafrika, araabia-islami, Kesk- ja Kaug-Ida ning paljusid muid kultuure, muutub väärtuste kokkupuutepunkte aina vähemaks, vastuolusid tekib kogu aeg juurde ja liberaalne väärtusahel katkeb kord paljudeks tükkideks.

Migratsiooniga on Läänes üldse asjad pahaks läinud – see nähtus on alati olnud selline, kus inimesed lähevad võõrsile ja raadavad ise endale metsikus kolkas kodu koos põllu ehk iseenda toitmisega.

Tänane migratsioon aga on liberaalide poolt maksumaksja rahaga kinni makstav alates kodumaalt lahkumisest kuni sihtriigis enda sisseseadmise, kõige kindlustamise ja sotsiaalabi peal elamiseni, lõpus aga sellesama ühiskonna loomiseni, millest lahkuti, kuid sihtriigis juba paralleelühiskonnana.

Inimesed ei lähe Läände enam väärtusi looma, vaid neist osa saama ja nende peal looderdama – tänane Lääs tekitab oma väärtusahelasse muidusöömise.

Väärtusahelat venitatakse üha pikemaks, sinna lisanduvad mõistusevastastena sooneutraalsus ja hulk muid lollusi, Rootsis on “normaalsuste” sekka pakutud ka insestiat ja nekrofiiliat – selline ahel muutub ruttu vangiketiks, mille inimlikkus möödapääsmatult purustama peab.

Juba praegu on tunda, et kui ülipikendatud väärtusahela ühte otsa lisatakse üha rohkem “uusväärtusi”, siis teises otsas ei tunne keegi enam ennast hinnatud ja väärtuslikuna. Seetõttu tulebki venitamisega lõpp teha ja algsete euroopalike väärtuste juurde naasta.