BNS vahendab agentuuri AP lugu, mille puhul tasub ennekõike mitte pandeemiat süüdistada, vaid küsida: miks oli neil inimestel vaja üldse Euroopasse tulla, kui ei Itaalia ega muu Euroopa suuda neile midagi pakkuda.
“Lõuna-Itaalias on viiruse tõttu kehtestatud erimeetmed mõjunud iseäranis raskelt Aafrikast saabunud dokumenteerimata migrantidele ehk nõndanimetatud “nähtamatutele”, kes juba enne koroonaviiruse kriisi elasid vaevu ära päevatööliste, prostituutide, vabakutseliste juuksurite ja hooajaliste farmitöölistena.
Napolist põhjas asuva Castel Volturno migrantidest elanikud linna mahakäinud kortermajades on majanduse seiskumise tõttu veelgi lootusetumas olukorras kui varem.
Itaalia valmistub ettevõtete osaliseks avamiseks esmaspäeval.
Linnas tegutsev vabatahtlikest, meedikutest, preestrist, tõlgist ja ametnikest koosnev heategijate grupp toetab migrante toidu ja elementaarsete tervishoiuteenuste pakkumisega.
“COVID-i hädaolukorra sees eksisteerib sotsiaalne hädaolukord,” ütles linnas kliinikut juhtiv Sergio Serraiano. “Me teadsime, et see juhtub. Me kartsime seda juba algusest peale.”
Castel Volturno regioonis Lõuna-Itaalias, kus Camorra sündikaadil on suur mõjuvõim, on registreeritud umbes tosin COVID-19 juhtumit. Itaalia valitsuse fookus on suunatud jõukale Põhja-Itaaliale, kus on tuvastatud tuhandeid nakkusjuhtumeid ja enamik 27 000 surmajuhtumist.
Migrandid on tulnud Castel Volturnosse üle Vahemere Liibüast, lahkudes kodumaadest vaesuse tõttu. Kuna täpset ametlikku statistikat nende kohta ei ole, siis hinnanguliselt peetakse nende arvuks kogu Itaalia peale kuni 600 000. Castel Volturnos elab neist 10 000-20 000, kirjutas uudisteagentuur Associated Press.
Mehed töötavad peamiselt tomatite, sidrunite või apelsinide korjajatena või ehitusel. Naised müüvad oma keha, töötavad mitteametlike juuksuritena või müüvad välgumihkleid ja muid nipsasju tänavatel.
Alates erimeetmete kehtestamisest on mitteametlike tööliste süsteem ehk “caporalato” piirkonnas peatunud. Varem kogunesid migranttöölised linna peatee äärde, kust neid veokites kell neli hommikul põldudele või ehitusele viidi.
Juba varem vaesuses ning elamis- ja tööloata elanud migrandid ei saa enam maksta üüri eest ega süüa osta.
“Meil pole elektrit. Meil pole vett. Meil pole dokumente,” ütles Ghanast pärit 43-aastane Jimmy Donko, kes elab ühes lagunenud majas koos veel 46 Nigeeriast ja Ghanast pärit mehega. Kardinateks kasutatakse vanu linu, enda pesemiseks ja tualettide jaoks käiakse vett kogumas 300 meetri kaugusel asuva kaevu juures.
Märke meeleheitest on näha kõikjal, kirjutas Nicole Winfield Associated Pressist. Ilma elektrita, külmkappideta läheb toit halvaks ning liha küpsetatakse madratsivedrudest ehitatud pliitidel.
Itaalias on tehtud seadusettepanek, mis legaliseeriks migrantidest töölised maasika-, virsiku- ja melonifarmides, kuna seaduslik võõrtööjõud ei saa lennukeelu tõttu peamiselt Ida-Euroopast kohale tulla.
Mitte ükski sarnane ettepanek pole seaduseks saanud ning Aafrikast pärit tööjõu legaliseerimise suhtes on vastuseis üle terve riigi, sealjuures ka Castel Volturnos.
“Me räägime 20 000 ebaseaduslikust migrandist 26 000 inimesega elanikkonna juures, see on peaaegu üks välismaalane ühe itaallase kohta,” ütles linnapea Luigi Petrella migatsioonivastasest parteist Itaalia Vennad (Fratelli d’Italia). “Millegi sellise väljapakkumine on absurdne,” ütles ta. Sellest hoolimata on Castel Volturno linnavalitsus organiseerinud töötute migrantide toitmist koostöös ühe põgenikekeskusega.”
Euroopa Liit pole kunagi rändekriisi lõpetamist tõsiselt võtnud ja ka Itaalia tegeles sellega tõsiselt vaid siseminister Matteo Salvini aegadel. Vahemerest ületulijaid on kogu aeg vastu võetud, selle asemel, et migratsioon jõuliselt lõpetada.
Olukord Lõuna-Itaalias on otseselt Brüsseli, vasakliberaalse EL-i ja vabaühenduste südametunnistusel – Euroopa ei suuda miljoneid migrante vastu võtta ega ühiskonda sulandada, ometigi veetakse neid siia edasi vaevlema. Selle asemel, et kodumaa üles ehitada.