13.05.2020
Raudtee
Majandusdoktor Endel Oja kirjutab avaliku kirja Riigikogu liikmele Siim Kallasele vastusena tolle seisukohtadele Rail Balticu osas.
„Leidsin Sinu 08. 05. 2020. a. Postimehe artiklist („Rail Balticut on vaja“) peamiselt vanad loosungid segamini lugejat eksitavate argumentidega. Seetõttu pean Sind parandama.
Väidad, et „teatud ringkonnad“ seisavad vastu RB projektile ja arvad, et „Eestis on rühm inimesi, kes on loonud usutunnistuse, et kiirraudtee on saatanast“. Kõik arvamusküsitlused näitavad siiski, et see „rühm inimesi“ on oluliselt üle poole Eesti elanikkonnast (seda hoolimata RB massiivsest PR-kampaaniast, mis on maksma läinud sadu tuhandeid eurosid).
Soovitan Sul lugeda 500 ühiskonna– ja kultuuritegelase, teadlase ja ettevõtja avalikku kirja Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele (Postimees 10.01.2020.a., sellele eelnesid 200 kiri aastal 2017 ja 400 kiri aastal 2018). Kindlasti leiad allakirjutanute hulgast paljusid Sinule tuttavaid inimesi, kelle kvalifitseerimist „Putini agentideks“ Sa kindlasti ei mööna.
Nüüd aga faktidest. RB sotsiaalset kasutegurit on selle apologeedid projekti algaastatel püüdnud ilmestada loosungiga „kiirest sõidust Berliini“. Peale seda, kui Eesti eksperdid (näit. Kalev Kukk jt.) antud unistuse veenvate arvutustega põrmustasid, võeti see loosung vaikselt päevakorrast maha ja asendati „kiire sõiduga Pärnusse ja Riiga“. Paraku on sõitjaid liiga vähe, et raudtee Riiga ennast õigustaks.
Nüüd arvudest. Kui sõita RB-ga Tallinnast Pärnusse, siis maksimaalsel teoreetilisel joonkiirusel 240 km/t liikudes, kulub selleks 41 minutit, investeering vähemalt 1 miljard eurot ja rongid, mis ei sobi teistele Eesti raudteedele ja vajadus ehitada 11 uut jaama asulatesse, kus toimivad raudteejaamad on juba olemas (tegelikult neist kilomeetrite kaugusele metsa ja võssa, st. Tallinn-Pärnu liinile igasse asulasse tekiks 2 raudteejaama erinevate rööpmelaiustega – kilplastest oled kuulnud?).
Lisandub RB iga-aastane hoolduskulu min. 40 MEUR aastas. RB ehituseks kulub 14…17 miljonit m3 liiva ja kruusa, mis on Eestis juba täna defitsiitsed ja mida oleks vaja olemasolevate raudteede ja teede rekonstrueerimiseks. Kui RB-t ei tule, vabaneb ka Eesti riigi omafinantseering suurusjärgus 400…800 MEUR (omafinantseering 20…40% RB maksumusest, kusjuures RB maksumus ei ole teada, aga juba ehitame…).
Kui aga rekonstrueerida olemasolev Tallinn-Pärnu raudtee kiirusele 120 km/t, siis maksab see 82 MEUR ja jõuame Pärnusse 70 minutiga, vahe RB-ga 29 minutit. Kui rekonstrueerida olemasolev Tallinn-Pärnu raudtee kiirusele 160 km/t, siis maksab see 120 MEUR ja jõuame Pärnusse 52 minutiga, vahe RB-ga 11 minutit.
Olemasoleva Tallinn-Pärnu raudteetrassi pikkus on 139 km ja RB pikkus Tallinnast Pärnusse 163 km, seega on olemasolev trass otsem. AS Edelaraudteelt tänase Tallinn-Pärnu raudtee ostmise hind riigile oleks võrreldes RB kuludega marginaalne.
RB äriplaanis on tasuvuse põhialuseks kaupade vedu “Euroopasse”. Kaubarongid ei liigu kiirusega 120 km/t, nagu kirjutad, vaid oluliselt alla 100 km/t. Sinule kui endisele transpordivolinikule teadmiseks – kaubarongide liikumiskiirust ei arvestata mitte km/t, vaid km/päevas.
Arvutused näitavad, et ajavõit kaubarongil kasutades RB-t Muugalt Poola piirini on 6 tundi RB kasuks võrreldes olemasoleva raudtee kasutamisega, mis ei õigusta 6 miljardi euro investeerimist paralleelselt maanteega, mereteega ja olemasoleva raudteega.
Põhiküsimus on siin, et kaupu RB-le kusagilt ei paista. Näiteks soomlased on Põhja-Jäämere sadama ideest loobunud ja rekonstrueerivad hoolega oma 1520 mm raudteid hoopiski ida suunal. Venemaalt ja läbi Venemaa RB-le kaupu tulema ei hakka, neil on otsemad ja odavamad raudteed läänepiirini olemas.
Et RB suudaks Euroopa suunal konkureerida autotranspordiga, on udujutt, kuna hinnavahe on autovedude kasuks üle kahe korra. Seetõttu ei ole RB autovedajatele konkurent. Seega – ülikallis taristu, milliseks RB objektiivsete analüüside alusel kujuneb, Eestit Euroopale lähemale ei vii.
Sa ei usu, et RB poolitab Eesti. Vaata kaarti – kui ehitame RB nagu planeeritud – Via Baltica ja olemasoleva Tallinn-Pärnu raudtee kõrvale, tekib maastikule kolmas paralleelne tõkend, millelt puuduvad mahapöörded ja mis on täies ulatuses ümbritsetud kahepoolse taraga.
Ja lõpuks – kui täna peatame RB, siis midagi tagasi maksta ei tule, soovitan Sul tutvuda Riigikontrolli poolt 2017.a. tellitud vastavasisulise juriidilise analüüsiga. Küll aga tuleb raha tagasi maksta juhul, kui seda on kasutatud väärandmetele tuginedes.
Nimelt haigutab RB tasuvusanalüüsis 4 miljardi euro suurune“auk“, mille leidsid Tartu teadlased koos liikuvusanalüütikutega juba 2018.a. (tõestusmaterjal pikkusega 82 lk, võin Sulle korraldada autorite autogrammidega eksemplari). Selle „augu“ olemasolu tulemusena ei vasta RB tasuvusanalüüsi alusel raha küsimine EL rahastamistingimustele.
Tänaseni ei ole keegi seda „auku“ vaidlustanud, kuid raha küsimine RB-le Eesti riigieelarvest ja EL-lt käib edasi. Tegelikult ei tohiks Eesti riik ega EL antud tingimustel sellesse projekti sentigi investeerida.
On tuntud tõde, et suurema kahju ärahoidmiseks on põhjendatud väiksema kahjuga leppimine. See tähendab, et kui ka senised kulutused RB-le „korstnasse kirjutada“, on eesti rahvas sellest ikkagi võitnud. On riigimehelik, et rahandusminister ja siseminister, olles tavakodanikust paremini informeeritud, on selle projekti jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud.
Sinule, Siim, soovin tervist koos ettepanekuga lõpeta surnud vasika sissepressimine Eesti rahva tagaaeda. See rong on läinud ilma, et oleks saabunudki.“