22.05.2020
Reformierakond on läbi aegade eestlased võõrsile leiba teenima saatnud. Pilt on illustratiivne.
Kroonika edastab Luisa Rõivase sõnu abikaasa kohta: Eestile on vaja Taavi-sugust peaministrit. Sellise mulje olevat talle jätnud Rõivase esinemine “Esimeses stuudios”.
“Mulle jäi väga-väga hea mulje, nagu räägiks väga enesekindel peaminister. Sellist oleks Eestile vaja,” ütles Luisa Rõivas.
Rõivase “headusele” andis rahvas saadikute kaudu hinnangu 9. novembril 2016. aastal, mil 63 rahvaasemikku hääletas reformarite valitsuse maha. Hiljem pole isegi erakonnakaaslased Rõivast esiletõstmiseks sobilikuks pidanud, sest peaministrikandidaadiks sai Kaja Kallas.
Rõivase enesekindluse taga peitub tegelikult reformierakondlaste ülbus, mis välistab igasuguse enesekriitilise meele – mees ise arvab siiani, et oli Eestile parim peaminister. Ometigi tegeletakse juba pikalt tema “peenhäälestamise” ehk stagnatsiooni tagajärgede likvideerimisega.
Rõivase karjäär on tüüpiline flaierijagajast üleöö ministriks saanud poisikese oma – usk oma ilmeksimatusesse ja headusesse, sest “mind pandi nii noorelt peaministriks, mis näitab mu headust”. Tegelikult põrus kaks ja pool aastat peaministri ametit pidanud noor mees täielikult.
Taavi Rõivas viis oma ametiajal ellu erakonnas õpetatud mentaliteeti, et kedagi pole vaja kuulata, sest nii takerduvad asjad arvamuste paljususse, vaid tuleb asi jõuliselt ära teha – kui see on tehtud, siis tuleb kriitikutel leppida.
12. oktoobril 2017 lahvatanud ahistamisskandaal näitas lisaks sedagi, et mehel jääb tõsiseltvõetavusest palju puudu – poliitik, kes ennast ei kontrolli, on kehv võimuteostaja.
Luisa Rõivasel on õigus oma mehest hästi arvata, kuid see ei väära seda, et tegu on poisikeseks jäänud ärpleva poliitikuga, kes kujutleb endiselt, et on parimatest parim. See on erakonnas väga levinud, eriti võimendub ninakergitamine Jürgen Ligi puhul. Rõivase aga peab Reformierakond kõigepealt uuesti peaministrikandidaadiks esitama, enne kui tast saab taas “parim” valitsusjuht.