01.06.2020
Antifa revolutsioon Minneapolises.
Poliitika on tänavatel: alles olid kliimahüsteerikud, nüüd tulid antifašistid – üks aga jääb ja see on tänavapoliitikaga kaasnev märatsemine.
Kui jälgida Eesti ja rahvusvahelist peavoolumeediat, siis nende uudistest kumab läbi toetav häälestatus Ameerika protestide toetuseks, kuigi nende käigus on USA linnad tules.
Ennekõike on selle põhjuseks liberaalide viha Donald Trumpi vastu – protestid üritatakse keerata presidendi-vastaseks ülestõusuks ja siis ei loe enam ei põlevad autod ega majad. Kõrbegu või kogu maa, peaasi, et midagi Trumpi vastu kasutada oleks.
Täiesti üle libisetakse momendist, et arreteeritud ja vägivaldselt surnud mees oli väidetavalt kurjategija (mis ei õigusta tema kohtlemist). Kogu “valged politseinikud versus mustanahalised” saagas on välja jäetud viimaste kõrge kuritegevusprotsent ja see, et korravalvurid on seda tõkestades kogu aeg tulejoonel – sagedane vastupanu mustade kurjategijate poolt paneb politseinikud tegutsema nii, et ise konfliktis terveks jääks ja vastane neutraliseeritud saaks.
Meediakajastustesse on kodeeritud rassismivastasus ja välja jäetud protestijate-poolne vägivald. Mustanahaliste protestidel aga on kombeks ruttu vägivaldseks muutuda. Vasakliberaalne meedia otsib paaniliselt märke “paremäärmuslusest”, kuigi fotod sündmuskohtadest näitavad vaid rassivähemuste möllu.
Selliste kajastuste eesmärk on pingeid üles kruvida. Praeguseks on suudetud protestid üle viia Euroopasse ja Uus-Meremaale. Kedagi ei tundu huvitavat demokraatliku ühiskonna tava lahendada konfliktid laua taga, mitte tänavatel. Seal, kus liberaalid on reaalse võimu kaotanud, toovad nad kuritegelike kalduvustega pööbli välja.
Tänane “rassismivastasus” tänavatel klapib väga hästi kliimaprotestidega, kus toodi samuti massid tänavatele, ning Extinction Rebellioni kliimaäärmuslased said julgelt korda rikkuda. Suurbritannias muudeti politsei ruttu võimetuks sellele vastama, sest märatsejad olid ju “kliimapäästjad”. Nagu praegu on “rassismivastased”.
Sellistel organiseeritud massiprotestidel on paraku kombeks esile kutsuda ka teise poole vastupanu. Kui Ameerika ikka vähemuste käe läbi maha põleb, leidub varsti neid, kes tahavad vägivaldsele revolutsioonile piiri panna. Laamendamine USA tänavatel viib sealse ühiskonna turvalisuse ja senise kehvapoolse üksteisemõistmise täieliku kadumiseni. Aga seda ju niiditõmbajad tahavadki, et võim haarata.