Seadusest “põhiseadusliku riive” otsijatel tuleks alustada selle vastavusest preambuli põhimõtetele

Eesti poliitikas on muutunud populaarseks mõiste “põhiseaduslik riive” kasutamine, samas kui preambuli lausekatkest “mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade” ei hooli ei president ega maasikakasvataja.

President Kaljulaid on poliitikasse toonud olukorra, kus Põhiseadusest arvestatakse ülepingutatult ainult võrdsuse põhimõtet, mis teiste oluliste sätete eiramisel hakkab omariiklusele igati vastu töötama – sel moel asetatakse riigipea käsitluses põlisrahva ja rahvusriigiga võrdsesse seisu mistahes ülemaailmne nähtus.

Kaljulaid on tuntud ka selle poolest, et ta otsib igale valitsuse poolt algatatud ja parlamendis heaks kiidetud eelnõule “põhiseaduslikku riivet”, olles selle loomuliku protsessi muutnud valitsusvastase nõiajahi osaks. Tähelepanuvääriv on see, et Riigikohtusse jõudes mingi riive ehk leitakse, kuid see pole sageli see, millele osutas Kaljulaid (kaitseväele jälgimisõigust andev seadus).

Hea tahtmise korral võib igast seadust põhiseadusliku riive leida, eriti kui kasutada võrdsuse printsiipi, kuid samas tasuks jälgida, kui mõjuavaldav see riive on, ja mitte iga kerge vastuolu korral kohe seadust välja kuulutamata jätta. Kaljulaid kui opositsiooni president saab ilmselt kord “seaduste tagasisaatja” ajaloolise kuulsuse.

Nüüd on “põhiseadusliku riive” oma arsenali võtnud ka Kaja Kallas, kes teatas, et ERJK ülesannete võtmine võib riivata põhiseadust. Ta pole seejuures isegi kindel, kas see nii ka on.

Uued Uudised teevad omapoolse ettepaneku: iga seaduse puhul vaadata kõigepealt, et see vastaks Põhiseaduse preambulile ehk lausekatkele “mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”.