Kolmapäevasel riigikogu istungil vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusega kehtestatakse tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise, kutsuja kohustused ka ajutiselt Eestis viibiva kolmandatest riikidest pärit töötaja puhul.
Seni kehtisid sellised kohustused kutsujatele vaid elamisloaga välismaalaste osas, teatas siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik.
“See tähendab, et tööandjal, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, lasub muu hulgas kohustus võtta välismaalane Eestis vastu, tagada vajadusel tema majutamine ning kanda tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, kui välismaalasel endal selleks raha ei ole,” selgitas siseminister Mart Helme pressiteates.
Lisaks antakse seadusemuudatusega politsei- ja piirivalveametile (PPA) võimalus hinnata vajadusel välismaalast Eestisse kutsuva tööandja või õppeasutus ebausaldusväärseks ning võtta hinnang aluseks edasistes välismaalaste Eestisse lubamisega seotud menetlustes.
“Kutsuja ebausaldusväärseks tunnistamine on ennetav meede, et kaitsta Eesti majandust ebaausa konkurentsi eest, mis saavutatakse töötamise tingimustega skeemitamise teel, ning välistöölisi ja -tudengeid seadust rikkuva tööandja või õppeasutuse eest,” sõnas Helme.
Ta lisas, et viimase seitsme aasta jooksul on tööandjate suhtes tehtud väärteomenetluste arv kasvanud 170 protsenti, ulatudes 134 juhtumini 2019. aastal. “Kõige levinumad välismaalastega seotud rikkumiste juhtumid on need, kus tööandja võtab Eestis seaduslikult viibiva välismaalase tööle, kuid ei registreeri tema töötamist PPA-s või ei maksa seaduses nõutavat, vähemalt Eesti keskmist palka ja tööjõumakse,” märkis ta.
Muudatusest tulenevalt on PPA-l õigus anda hinnang välismaalast Eestisse kutsuva tööandja või õppeasutuse ebausaldusväärsuse kohta. Hinnangu andmisel kutsuja usaldusväärsuse kohta võetakse arvesse nii välismaalaste seadusest tulenevate kohustuste rikkumisi kui ka muid väärkasutuse vähendamise vaatest olulisi faktoreid.
Ühekordse rikkumise korral võib olla tegemist tingimuste eksliku eiramisega. Mitmekordse rikkumise puhul on aga põhjust eeldada, et seaduses sätestatud nõudeid ja kohustusi on rikutud tahtlikult, mis annab põhjuse kutsuja usaldusväärsuses kahelda.
Hinnanguid annab PPA vastavalt vajadusele – juhul kui menetlustes käigus on avastatud olulisi ja korduvaid rikkumisi. Kui kutsuja hinnatakse ebausaldusväärsuseks, kehtib see hinnang tema kohta kuni üks aasta. Hinnangut arvestatakse välismaalastega seotud Eestisse saabumise loa taotluste menetlemisel. Näiteks mõjutab see lühiajalise töötamise registeerimise taotluste ja elamisloa taotluste üle otsustamist.
Tööandja või õppeasutuse ebausaldusväärsus mõjutab otseselt välismaalast, kes kavatseb tulla või juba on Eestis tööl või õppimas. Kui selgub, et tööandja või õppeasutus on ebausaldusväärsed, võib PPA hinnangu alusel keelduda välismaalasele pikaajalise viisa või elamisloa andmisest või tunnistada tema pikaajaline viisa kehtetuks, mistõttu on PPA hinnang Eestisse kutsuja ebausaldusväärsuse kohta oluline teave ka välismaalasele. (BNS)