Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Külm dušš salliveestlastele: me pole teie ahvid!

-
05.06.2020
Abdul Turay: Pole vaja, et progressiivsed valged, kel kunagi politseiga probleeme pole olnud ja kes suure mustanahalisete kogukonnaga USAs ei ela, meie eest sõna võtaks. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Loodetavasti said Eesti sallivuslikud BLM-ACAB aktivistid kätte oma külma dušši, kui pikka aega siin elanud mustanahaline Abdul Turay teatas neile: “We are not your monkeys!”

“Me pole teie ahvid!” Just sellise vastuse said ürituse “Black Lives Matter” Tallinna vooru korraldajad. Ei tea, kuidas nad ise sellest aru saavad (ilmselt mitte), kuid põhimõte oli: ärge kohelge meid orangutanidena, keda on vaja džunglis kaitsta.

Iga ilusa ja õilsa idee saab sama ilusasti põhja lasta, kui arendada see maksimalismini ja muuta iseenda paroodiaks. Enamik “sallivuslaste” üritusi ongi sellel tasemel. Juba sõna “salliv” osati tõeliseks paroodiaks muuta.

Mustanahaliste kaitsmine ongi viidud tasemele, kus tõelisest kodanikuõiguste kaitsmisest on saanud lömitav orjameelsus nende ees, keda arvatakse kaitset vajavat. Paraku aduvad ka paljud mustad juba, et valgete liberaalide enesealandamine võib küll nende eneseuhkust kõditada, kuid asju paremaks kuidagi ei tee.

Iga sallivuslane võiks panna ennast korraks neegri rolli ja mõelda, kas talle meeldiks Elina ja Kristeli orjalikud vabandused, mille suurim häda on selles, et keegi pole neilt seda küsinudki. Keegi ei palunud ka BLM Tallinna üritust – lumehelbekesed lihtsalt arvasid, et see on nende kohus.

“Kui Eesti noored ja mõned vanemad staarihakatised nüüd ujuvad uues moevoolus ja pidevalt vabandavad, kuna nad olevat kellelegi haiget teinud ja kedagi solvanud oma “black face’i” ehk mustaks võõbatud näo pärast, siis tagasihoidlik küsimus: kui oled Eestiski pooltundmatu, siis kuidas saab üldse mõni negriid solvuda mõne esinemise pärast musta näoga? Kas mõni Eestis elav/asuv must on tõesti solvunud? Ehk on hoopis tegu sooviga olla mõned sekundid kollase meedia uudises, kuna muidu oled suhteliselt suvaline ja tundmatu?” kirjutab sotsiaalmeedias Jaak Madison.

Meedia sorgib pidevalt ka Eesti eesti-aafrika segaverelisi, kellelt nõutakse ülevaadet, kuidas nad “rassismiga” hakkama saavad. Sellega tehakse nähtamatu mõjutamine, kus sellised noored inimesed pannakse oma päritolu pärast kartma. Võib kindel olla, et enne rassismiteema ilmumist polnud neil inimestel nahavärvi pärast mingit probleemi, ja kui midagi öeldigi, siis heatahtlikult.

Noored sallivuslased ehk ei tea, et kunagi oli mulatitüdruk paljudele poistele eksootiline unistus, kelle tähelepanu püüti igati saavutada – nüüdseks on kõigieestlased kõik pea peale pööranud.

Ameerika mustanahaliste seas on igasuguseid: on neid, kes vihkavad valgeid; on neid, kes tahavad vaid reaalset võrdsust; on neid, kes näevad ka mustade endi suhtumises probleemi – see ei ole ühtne “rassismivastane” seltskond.

Lumehelbekesed võiks veidigi süveneda Ameerika probleemidesse: vaadaku kasvõi filmi “Surmarelv 3”, kus mustanahaline politseinik Roger Murtaugh laseb maha oma poja kurjategijast sõbra, ja tolle ema ütleb matustel: leia need, kes talle relva kätte andsid. Film filmiks, aga see on Ameerika reaalsus, kus on ohtralt relvi, kurjategijaid ja politseinikke, kes kõik on närvis.

“See on Ameerika probleem!» rõhutas Turay. Tema sõnul on probleem USA võimust joobunud, relvahullud politseinikud. “”Mustad elud loevad” meeleavaldus ei peaks Tallinnas toimuma. Pole vaja, et progressiivsed valged, kel kunagi politseiga probleeme pole olnud ja kes suure mustanahalisete kogukonnaga USAs ei ela, meie eest sõna võtaks. /…/ Me pole teie ahvid!” kirjutas Turay. “Eestil on omad probleemid. Tegelege nendega.”

Madison jätkab sama karmilt: “Kui meie armsad lääne valged liberaalsed noored võitlevad mustade elude eest ja rassismi vastu, siis on see eriti Eestis koomiline ja naljakas. Kuid tegelikult on see ka kahepalgeline ja jälk: mingi hipide kamp väidab end võitlevat sallivuse ja mustade elude eest, kuid kui jutuks tuleb näiteks valgete vastane rassism, siis on suu vett täis. Põhjuseks teadmatus selle kohta ehk lihtsalt rumalus ja teiseks silmakirjalikkus.

Näiteks tapetakse põhiliselt neegrite poolt Lõuna-Aafrika Vabariigis igal aastal kümneid valgeid ainult nende nahavärvi pärast. Kus on sallivad liberaalsed noored? Argpüksid olete? Muidugi olete. Kõva võitleja ollakse sotsiaalmeedias profiilipilte vahetades, kuid kui oleks vaja getos seletada mõnele gängile sallivusest, siis anutaks emme kaissu.”

Mis puutub sallivuslastesse, siis las nad teevad ennast pealegi lolliks. Praegu ehk leiavad nad neid, keda on “rassismiga” võimalik hirmutada, aga kui aafriklaste kogukond peaks suurenema, tulevad ka sealt välja Lagose maffia, Gangsta Paradise ja mõnuainete all olevad Foley`d, kellest neil endilgi on targem kaugemale hoida. Neegrid aga hakkavad peagi eramurajoonides käima ja omale maju välja valima.