Valitsuse majanduspoliitika surus Eestis hinnad alla: aktsiiside vähendamine langetas tarbijahinnaindeksit

Valitsuse otsus langetada koroonakriisi ajal majanduse turgutamiseks diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi annab tulemust: tarbijahinnaindeks langes mais võrreldes eelmise aasta sama kuuga 1,7 protsenti, selle aasta aprilliga võrreldes aga 0,7 protsenti, enim mõjutas hindu mootorikütuse hinnalangus.

Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,5 protsenti ja teenused 2 protsenti odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta maiga võrreldes 10,8 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,8 protsenti, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnalangus. Bensiin oli 18 protsenti ja mais aktsiisilangetuse läbi teinud diislikütus 26,8 protsenti odavam.

Elekter, soojusenergia ja küte kokku olid 9,3 protsenti odavamad, sealhulgas kodudesse jõudnud elekter 17 protsenti mullusest odavam.

Suurem mõju indeksi muutusele oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemisel. Põhiosa sellest andis puuvilja 23,3 protsenti ning liha ja lihatoodete 8,1 protsenti hinnatõus. Toidukaupadest odavnes sama ajaga enim 28 protsenti kartul, 26 protsenti värske köögivili ja 22 protsenti värske kala.

Aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 10,5 protsenti odavnemine ning eluasemekulutustest üüri 4,9 protsenti, kodudesse jõudnud elektri -1,6 protsenti ja gaasi 6,5 protsenti hinnalangus.

Seoses mai esimeses pooles kehtinud eriolukorraga tehti tarbijahinnaindeksi tootmise protsessis mõningaid muudatusi. Palju hindu võeti kaupluste külastamise asemel nende e-poodidest ning seda eriti ajutiselt suletud müügikohtades.

Seni suletud kultuuriasutuste puhul kasutati märtsi hindu. Kuna lennuliiklus osaliselt taastus, siis arvutati indeks tegelikult toimunud lende arvestades. Endiselt ei toimunud puhkusereise. Siin on muutused ennustamatud ning kuumuutuse saamiseks arvutati välja tarbijahinnaindeksi muutus, milleks kasutati tegelikult müügil olnud kaupade ja teenuste indekseid ning rakendati seda muutust puhkusereisidele.

Selle tulemusel jääb inimestele rohkem raha kätte ja seda saab kasutada mujal.