Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Uued projektirahad võõrsilt – mitte hädalistele, vaid kellegi koolitamiseks ja “koostöö tõhustamiseks”

-
05.06.2020
Koroonapiirangute tõttu ei saa paljud inimesed töötada ja nende sissetulekud kannatavad.
© Uued Uudised

Perevägivalda peab iga riik ja ühiskond jõuliselt takistama, kuid selle vastu võitlemist ei tohi muuta mingiks toiduahelate loomiseks ja puukorganisatsioonide turgutamiseks.

Organisatsioonidel avaneb reedel võimalus taotleda toetust Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest 2014-2021 rahastatud väikeprojektide avatud taotlusvoorust „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ elluviimiseks, mille eesmärk on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas, vahendab BNS.

Taotlusvooru raames toetatakse perevägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistide koolitamist vägivalla põhjuste, tagajärgede ja abistamisvõimaluste osas. Samuti on eesmärk ametkondade koostöö tõhustamine, öeldakse pakkumises.

Nagu näha, ei tule rahastus mitte näiteks rahapuuduses olevate naiste varjupaikade toetamiseks, vaid uute ametnike koolitamiseks ja “koostöö tõhustamiseks”. Sellised asjad varjavad alati seda, et keegi saab raha enda elatumiseks ja mingite tegevuste näitamiseks, ütlemaks hiljem: näete, me võitleme pere- ja soolise vägivalla vastu.

„Ohvritega kokkupuutel on ülioluline olla mõistev ja vältida taasohvristamist, koolitused peavad aitama neid oskusi saavutada ja tugevdada,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Ehk siis läheb raha selleks, et õpetada “mõistvat suhtumist”.

Teiseks toetatakse sotsiaalprogrammi loomist seksiostjatele, et aidata neil oma inimkaubandusele kaasa aitavaid hoiakuid ja käitumist muuta. „Kuigi Eesti on viimased aastakümned olnud peamiselt inimkaubanduse ohvrite lähte- ja transiitriigiks, oleme viimastel aastatel muutunud üha enam ka sihtriigiks. Seepärast on eriti oluline mõjutada nende inimeste käitumist, kelle pärast inimkaubandus üldse toimub,“ lisas Kiik.

See on juba midagi uut ja samas vana – sotsiaalministeerium hakkab (ilmselt tänavaplakatitega) võitlema selle vastu, et mehed seksi ei ostaks. Loodetavasti tuleb kunagi ka uuring kampaania kasuteguri kohta, kuid ilmselt siiski mitte.

Norra Saatkonna asjur Ole Øveraas väljendas heameelt, et Norra saab pakkuda mitte ainult rahastust, vaid ka oma kogemusi nende raskete teemadega tegelemisel. „Norra Tervisedirektoraat on selles programmis aktiivne partner ja saab Eesti kolleegidega jagada Norra organisatsioonide parimaid praktikaid.“

Kahjuks on vähemalt Norra lastekaitsjad kurikuulsad perede purustajad, kusjuures sageli tehakse seda ülitühiste asjade puhul.

Taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele. „Ootame taotlema Eestis registreeritud valitsusväliseid organisatsioone ning era- ja avalik-õiguslikke ülikoole ja riiklikke rakenduskõrgkoole. Sarnaselt muude rakendusskeemidega Riigi Tugiteenuste Keskuses ootame nüüd ka Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna meetmete taotluseid e-toetuste keskkonna kaudu. Tingimuste järgi toetame 3-4 projekti elluviimist, et edendada valdkondlikke teadmisi,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaalse taristu, finantsinstrumentide ja haldusvõimekuse arendamise talituse juhataja Marek Atonen.

Valitsusvälised organisatsioonid ning era- ja avalik-õiguslikud ülikoolid ja riiklikud rakenduskõrgkoolid – nende kaudu toimub palju ideoloogilisi projekte ja selliste rahastamistega püütakse nad niiöelda rahastamiskonksu otsa, kuhu nad jäävadki elama.

Taotlusvooru maht kokku on 180 000 eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on 40 000 eurot ja suurim summa 60 000 eurot. Valitsusvälistel organisatsioonidel on toetuse maksimaalne määr 90% abikõlblikest kuludest ja teistel taotlejatel 85 protsenti.

Õnneks on see raha vähemalt mujalt pärit, kuid ikkagi on tegu suurejoonelise bürokraatia ja rahaküsijate turgutamisega, kusjuures tegelikud hädalised jäävad ikkagi varjupaikades rahapuuduses rabelema. Nii luuakse riigis tühikargamisega tegelejate võrgustik, kes edendab rahapakkujate ideoloogiaid.