08.06.2020
Protestijad on Ameerika märufilmiks muutnud.
Poliitikavaatleja Jüri Toomepuu kirjeldab olukorda USA-s enne presidendivalimisi ja kahe suurema poliitilise jõu šansse olla edukas.
Mõned kuud tagasi, enne Wuhani viirust ja hiljutisi laiaulatuslikke rahutusi USAs, näis president Trumpi tagasivalimine järgmiseks neljaks aastaks olevat päris kindel. USA majandus oli parem kui kunagi varem, töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, palgad olid tõusuteel, ISISe kalifaat oli hävitatud.
Sellele lisaks oli põhjust süüdistada nende vastaspartei, demokraatide, tõenäolist kandidaati Joe Bidenit korruptsioonis seoses ta tulutoova tegevusega, kui ta juhtis USA Hiina poliitikat, ja ta poja priske sissetulekuga korrumpeerunud Ukraina Burisma energiafirma mitte-midagi-tegeva palgalisena. Pealegi suudab Biden sageli esineda segaste ütlustega, millest on kas raske aru saada või mis on kergesti tuvastatavad luiskamised.
Wuhani viiruse tagajärjed ja veel enam märatsemised, rüüstamised ja vägivaldsused, mis järgnesid Minneapolise politsei poolt kinnipeetu mustanahalise George Floydi vägivaldsele surmale, on tublisti kergitanud demokraatide lootust novembri valimistel võidukad olla.
Tavaliselt on parteil, kes võimul pole, parem võimalus võiduks, kui riigi majandus on halb ja veelgi suurem võimalus kui rahva hulgas on küllalt rahulolematuid. Demokraatidele on võimule tõusmiseks kasulik, kui Wuhani viiruse tagajärjel töötuks jäänute arv jätkab kasvu ja samuti et märatsemised, rüüstamised, vigastamised ja tapmised kestaks kaua ja teeks nii palju kahju kui võimalik.
Seda nad muidugi ei tunnista ja need, kes on kõikide poliitikute suhtes küünilised, võivad ka väita, et kõik poliitikud on nõus võimul püsimiseks või võimule saamiseks rahva heaolu peale vilistama. Fakt on siiski see, et rahva heaolu soosib võimul olijaid ja kahjustab võimule pürgijaid. Sestap on vabariiklastel ja demokraatidel drastiliselt erinev suhtumine Wuhani viirusesse ja samuti ka märatsemisesse.
President Trump ja vabariiklastest kubernerid tahavad võimalikult kiiresti lõpetada piirangud, mis olid kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks, ja lõpetada märatsemised rahvuskaardi ja politsei efektiivse kasutamisega. Demokraadid seevastu väidavad, et piirangute lõpetamine kõrgendab viiruse ohvrite arvu. Nad ei luba oma kontrolli all olevates osariikides ja linnades kasutada märatsemiste lõpetamiseks rahvuskaarti ja koguni keelavad politseil efektiivselt tegutseda.
Kindlasti aitaks üksteisest eemale hoidmine ja maskide kandmine surnute arvu vähendada, mida kauem, seda enam, aga kui see liiga kaua kestab, võib see paljude eluiga muudel põhjustel lühendada – kui puudub töö ja leib on raske ellu jääda. Näljasurm võib olla koguni ebameeldivam kui surm viiruse tagajärjel.
Inimesed saavad üldiselt aru, et elamisega kaasnevad riskid. Näiteks võiksime me õnnetusi ja õnnetuid surmi päris kindlast vähendada, kui keelustaksime autoliikluse. Sellega poleks aga nõus ka need, kel autot pole. Nad saavad aru, et poodidesse poleks võimalik tänapäeval hobuse ja vankriga toitu ja kõike muud tuua, mis on vajalik hästi elamiseks. Transpordivahendeid on vaja kasutada tööle naasmiseks või töö tegemiseks. Tõsise tervise probleemi puhul tahavad kõik ambulantsi kiiret teenust kasutada.
Küsitlused näitavad, et rahva enamik tahab jälle tööle hakata. Samuti näitavad küsitlused, et enamik rahvast pooldab märatsemiste ja rüüstamiste lõpetamist.
Demokraadid, kes olid ennustanud mai kuus töötuse kasvu 19 protsendini, said neid kurvakstegeva tagasilöögi, kui mai kuu jooksul hoopis kasvas töötajate arv 2,1 miljoni võrra, rohkem kui kunagi varem, ja töötus langes 14, 7 protsendilt 13,3 protsendini. See näitab majanduse V-kujulist tõusu, mida president Trump ennustas.
Raske on ennustada, mida Ameerika valijad novembris otsustavad. Paraku mõjutab Ameerika valijate otsus mitte ainult Ameerika, vaid ka maailma ja Eesti tulevikku.
Trumpi tagasivalimine tähendaks senise eduka kursi jätkumist. On kindlasti põhjust loota, et nii nagu ta lubas teha Ameerika jälle võimsamaks, ja tegi nagu lubas, suudab Trump muuta, nagu ta lubab, Ameerika järgmise nelja aasta jooksul veelgi võimsamaks.
Demokraatide võit tähendaks suurt sammu sotsialismi poole, millega kaasneb tavaliselt vaesus ja viletsus. See tähendaks ka piiride avamist paljudele madala haridustasemega, inglise keelt mitte rääkijatele, ühiskonna abi vajajatele. Kindlasti taastatakse ja tõstetaks nende võidu puhul inimeste maksukoormus, mille kahandamine Trumpi poolt tõi kiire majanduskasvu. Küllap jääb siis jälle ka riigikaitse vaeselapse seisusesse, nagu see oli kaheksa Obama aasta jooksul.
Võib arvata, et USA ja demokraatia vaenlastele teeks Bideni presidendiks valimine ja jõuetu Ameerika suurt rõõmu. On põhjust karta, et Eestile ja eestlastele võiks meie kõige tähtsama NATO liitlase allakäik osutuda katastroofiliseks.
