08.06.2020
Toidukuller polegi Bolti töötaja?
Veidi rohkem kui pooled eestlastest leiavad, et riik peaks lubama kas üldse mitte või vaid vähesel määral erinevast rassist või rahvusest inimesi Eestisse elama, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.
Eestlased näevad Euroopa Liidu kõige olulisema murekohana sisserännet, mida peab üle poole vastanutest oluliseks probleemiks. Euroopa Liidus keskmiselt peab seda tõsiseks probleemiks kolmandik. Samuti on tõusnud eestlaste hirm sisserände osas Eestisse. Kui 2018. aasta sügisel pidas sisserännet kõige olulisemaks probleemiks Eestis kümme protsenti inimestest, siis 2019. aasta sügisel 12 protsenti, vahendas ERR-i teaduslisa Novaator.
Viimasel ajal on poliitilisel tasandil ja ühiskonnas laiemalt tekitanud kõneainet nii võõrtööjõu kui ka välistudengite viibimine Eestis. Küsimusi tekitab nende kasu riigile, aga ka sisserändega kaasas käivad võimalikud ohud.
Euroopa Sotsiaaluuringuga, viimased andmed avaldati 2018. aastal, uuriti Eesti inimeste arvamust, kas ja mil määral Eesti riik peaks lubama sisserändajatel siia elama asuda. Kokku küsitleti ligikaudu 2000 Eesti elanikku. Selgus, et inimeste valmisolek aktsepteerida samast rassist ja etnilisest rühmast inimeste riiki elama asumist on tunduvalt kõrgem kui valmisolek lubada erineva nahavärviga või etnilisest rühmast inimesi Eestisse.
Vastanutest leidis 52 protsenti, et Eesti ei peaks lubama teisest rassist või etnilisest rühmast inimesi riiki või kui, siis ainult vähesel määral. Samast rassist või etnilisest grupist inimeste suhtes oldi sallivamad.
Tajutud oht majandusele ja kultuurile
Vastumeelsus immigratsiooni osas on sageli paratamatult seotud inimeste hirmude ning ohutundega. ESS-is küsiti eestlastelt hinnangut, kas nende arvates mõjub immigratsioon Eesti majandusele ja kultuurile kui ka elule üldiselt hästi või halvasti.
Ka kultuuriküsimustes valdavad eestlasi samad tajud nagu majanduses. Need, kes on immigratsiooni vastu, leiavad ka, et see kahjustab Eesti kultuurielu ja vastupidi. Eestlased, kes lubaksid immigrante riiki, näevad nendes hoopis võimalust eesti kultuuri rikastada.
Eriti teravalt on eesti keele ja kultuuri kaitse küsimus päevakorras olnud välisüliõpilaste ja -teadlaste värbamisega Eesti ülikoolidesse. Ka siin on arvamused jagunenud suuresti kaheks. Inimesed tunnevad muret ingliskeelse õppe osakaalu suurenemise ja eesti keele kõrvale tõrjumise pärast.
Kokkuvõtteks selgus ESS-i uuringust, et eestlased ei pea sisserännet riigile kasulikuks. Eestlastest leidis 41 protsenti, et immigrandid muudavad Eesti riigi elukoha mõttes pigem halvaks ning vaid 24 protsenti näeb immigrantides võimalust muuta Eesti elu paremaks.