10.06.2020
Õiglust? Pigem leidis vägivald vägivalla.
Organiseeritud kuritegevus korraldab oma bossidele uhkeid matuseid, kuid veel kunagi pole maailm saatnud ühiselt teele pika vanglateekonna ja kuriteoregistriga inimest. Nüüd on see sündinud ja maailm veel sammukese moraalitusele lähemal.
Houstoni kirikus korraldati teisipäeval George Floydi matuseteenistus, sellega kulmineerus pikk hüvastijätt 46-aastase kuritegeliku taustaga afroameeriklasega, kelle surm vahistamisel vallandas üle maailma protestid politsei vägivalla ja rassismi vastu, kirjutab AFP.
Kuigi matuseteenistus oli privaatne, kogunesid kümned inimesed Fountain of Praise’i kiriku juurde austust avaldama. Floyd maetakse kodulinnas Houstonis oma ema kõrvale.
USA kongresmen Al Green ütles matuselistele, et maailm veel näeb, kui suur mõju Floydil oli. “George Floyd muutis maailma,” sõnas ta.
Selles osas võib küll kahelda. 2014. aastal juhtus sama, kui 28-aastane valge Fergusoni politseinik Darren Wilson surnuks 18-aastase mustanahalise nooruki Michael Browni – mustad tegid kõvasti mürtsu ja kõik. Isegi neegeraktivist Martin Luther Kingi surm 1968. aastal ei muutnud rassisuhetes midagi. Ilmselt on rassid ikkagi põhjuslikult eri kohtadesse elama sattunud.
Matuseteenistusest võttis osa umbes 500 inimest, nende seas poliitikuid, inimõiguste aktiviste ja avaliku elu tegelasi nagu näitlejad Channing Tatum ja Jamie Foxx ning poksija Floyd Mayweather. Meedia teatel maksis Mayweather kõik Floydi matustega seotud kulud.
Mida jättis George Floyd endast maailmale? Mitte midagi head, ainult negatiivsed emotsioonid ja rikutud elud. Kui paradoksaalne see ka pole, hoopiski tema surm võib midagi muuta. Elu aga oli kuritegelik, mille lõpptulemuseks oli see, et vägivald kohtus vägivallaga ja Floyd jäi kaotajaks.
Ükskõik mis maailmas ka ei toimuks, inimkond peaks vaatama, keda ta iidoliteks või märtriteks kuulutab. (AFP-BNS-UU)