Ukrainlaste küsimus võib Eesti maasikate maitse kibedaks muuta

Maasikasõda väljus igati mõistlikkuse piiridest, muutudes lihtsast tööjõuprobleemist poliitiliseks võitluseks – võitjaid selles sõjas tõenäoliselt pole, seda ka maasikakasvatajate leeris.

Väidetavalt on mitmel pool Eestis omamaised maasikad juba müügis, tõsi küll, Poola omadest (5.90) enam kui poole kallimalt. Kui juba hinnavahe paneb inimesed pigem päris hea maitse ja lõhnaga “poolakaid” ostma, siis tänavu võib ka tavapärase kodumaise eelistamise ära nullida ukrainlaste odavtööjõu ümber käiv lööming.

Tavainimene pole maasikakasvatajate peale ehk tige mitte ukrainlaste kasutamise, vaid eestlaste mõnitamise pärast. Kui meedias levisid põllumeeste jutud sellest, kui tublid töömehed on ukrainlased ja kui laisad, pretensioonikad ja ettearvamatud on eestlased, siis oli sotsiaalmeedias nördimus tohutu. Paljud inimesed lubasid, et ei osta vähemalt nende talude toodangut, mille omanikud selliseid arvamusi ajakirjanduses levitasid.

Üksvahe soovitati põllumeestel meedias oma kõneisikud välja vahetada, sest Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets ja Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus on eestlastest tööjõudu väga maha teinud ja sisuliselt meie töötud kõlbmatuks tembeldanud.

Esimesed Uute Uudisteni jõudnud teated räägivadki sellest, kuidas ostjad uurivad ka maasikamüüja tausta ning selle kohta päritakse teistelt järele ka sotsiaalmeedias. Tõnu Oksa Marjamaa talu kohta on juba mõnda aega boikoteerimisjutud käinud.

Maasikakasvatajate mure oli arusaadav, kuid suure vea tegid põllumehed siis, kui nad andsid teema üle poliitikutele ja meediale, kes kasutasid selle ära valitsusvastases võitluses. Maaelu- ja siseministeeriumi enda käes hoidval EKRE-l polnudki sellise räige infosõja peale muud teha kui deklareerida, et kuigi põllumajandus on oluline, on migratsiooni piiramine rahvuskonservatiividele siiski esmatähtis.

Praegu aga võib eeldada, et kallist hinda nähes ei tule eestlasest ostjal mõtteisse mitte kodumaise tootja toetamine, vaid oma rahakoti sisu, sest patriootliku eestimaise eelistamise nullib teadmine, et vähemalt tööjõud on maasika puhul välismaine ja seega Eesti demograafilist olukorda raskendav.

Ka president Kaljulaid sekkus maasikasõtta.