Potjomkinluse uusversioon: “paha valitsus” ukrainlasi ei andnud, aga Aafrika tuli appi

Just nii võib vaadelda propagandistlikku lugu Maalehes “Ukrainlaste asemel korjavad maasikaid nigeerlased ja hindud” – ikka rõhk sellel, et eestlased ei tule, aga kõik teised küll.

“Nigeerlasi on paarkümmend ja üks on Kamerunist,” räägib mitmeteistkümnel hektaril maasikaid kasvatav mees korjajatest, paludes enda ja talu nime kirja mitte panna. “Üks naisterahvas aitas neid otsida, temal on tutvusringkond nigeerlasi ja läbi tema tulid. Kõik on tudengid.” Eestlasi on tal tööl vähem kui välismaalasi vaatamata sellele, et sõbrad ja tuttavad tulid ka appi.

Lisaks nigeerlastele on siinsetel põldudel rakendust leidnud ka hindud – Lätis õppivad välistudengid.

Tegu on kavala üritusega – juba praeguse “Black Lives Matter” kampaania korras, näitamaks, kuidas “head aafriklased” aitavad Eesti põllumeest, keda “paha valitsus” kiusab. Varsti räägitakse juba sellest, et nigeerlased, keda Eestis on pea tuhat, ongi selle maa “uus sool”, maaelu päästjad.

Loost selgub, et ühel naisel oli seltskond tuttavaid nigeerlasi ja tema korraldas tuleku – järelikult mustad ikkagi ise sellele ei tulnud, vaid keegi korraldas teadlikult just nimelt aafriklaste (kuigi tudengeid peaks Eestis olema kogu maailmast) šõu maasikapõllul. Pildil olev “tudeng” aga näib õpieast juba tublisti väljas olevat.

Anonüümseks jääda soovinud maasikapõllule jõudsid Lätist ka hindudest tudengid. Siit tekib kohe küsimus – kes korraldas tudengite veo maasikapõllule ja kui see oli võimalik, siis miks mitte eestlastest tööotsijatele?

Ja kui palju maksti kaugetele külalistele töö eest – lihtsalt selles valguses, et ettevõtmised, mida Eesti oma tööjõu puhul peetakse paljudel põhjustel üle jõu käivaks, töötavad mustade tudengite põllule veol ideaalselt.

On ju maasikakasvatajad väitnud, et inimesi igal hommikul põllule ja õhtul koju vedada olevat kulukas – neegrite puhul ei tundu see probleemiks olevat.

Kuidas ka ei vaataks, kogu üritus tundub olevat üks ilus muinasjutt, mis korraldati propagandistlikel eesmärkidel. Ja nagu välismaalaste puhul ikka, jääb kogu tegevus anonüümseks – nii heas kui halvas. Kõik need ettevõtted, kus neegrid ei käinud, on kajastust saanud täisinfoga. Kas talunik häbeneb neegertööjõu kasutamist? Sel juhul kohe põlvili ja andeks paluma!