15.07.2020
Kaitseliitlased on asendamatud – nad olid abiks ka koroonakriisis. Pilt on illustratiivne.
Siseminister Mart Helme kaitses hiljuti sisekaitsereservi loomist, andes mõista, et kaitseliitlasi ei saa igas olukorras kasutada.
Mart Helme ütles, et Kaitseliidul on kaitse-, mitte sisejulgeoleku tagamise ülesanded, ning seda peaks meeles pidama ka kaitseminister, kui ta siseministri plaane kritiseerib.
Sel seisukohal on väga kindel põhjendus olemas: Kaitseliit koosneb vabatahtlikest, kes saavad sõjalist väljaõpet põhitöö ja igapäevaelu kõrvalt ning nende peamine ülesanne on astuda vaenlase vastu otsese sõjalise rünnaku korral.
Teisteks ülesanneteks saab Kaitseliitu kasutada piiratud ulatuses, sest meestel on lihtsalt olemas töökohad ja nad peavad peresid ülal pidama, samuti on tööandjatel neid töökohtadel vaja – neid lihtsalt ei saa pikkadeks päevadeks piirile, loodusõnnetuste piirkonda või korda looma saata, teised elualad võivad sellest seiskuda. Kiire mobiliseerimine sõja korral on hoopis teine asi, sest siis lähebki kogu ühiskond üle sõja lainele.
Selline abi, nagu seda osutasid kaitseliitlased koroonakarantiini ajal, on võimalik siis, kui nende töökoht on tõesti töötegemise koomale tõmmanud või siis lühiajaliselt. Kui mehed-naised lähevad pikemaks ajaks välja, tuleb riigil neile elatis tagada ja ka töökohti kuidagi aidata.
Mistahes olukorras Kaitseliidu peale loota võib, sest need mehed on tublid, aga nende kasutamisel on piirid ja riik ei saa alati öelda: “Meil on Kaitseliit, las nemad teevad!”
“Fakt on see, et tulenevalt rahvastiku vähenemisest ja ametnike kokkutõmbamisest on alates pronksööst siseministeeriumi haldusala vähenenud üle 2500 inimese võrra. Vähem piirivalvureid, vähem politseinikke. Lootus, et suurte kriiside korral saadakse hakkama, on natuke naiivne,” ütles sisejulgeoleku ekspert Erkki Koort.
Siseministeeriumil ongi plaanis luua politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriisireserv, mille jaoks soovib ministeerium välja koolitada nelja aastaga kuni 1200 inimest.
Kaitseminister Jüri Luige selgitustest ERR-ile ilmneb, et kaitseministeeriumile ei meeldi neist sõltumatu üksuse olemasolu ja Luik on ka öelnud, et koroonakriisi ajal sai kaitseliitlasi edukalt kasutatud.
Helme nimetas sisekaitsereservi kolm peamist ülesannet: vajadusel piiri kaitsmine, objektikaitse ja massirahutuste ohjamine. “Need on asjad, millega üks kaitseliitlane, kes tuleb üheks päevaks töölt ära, ei saa hakkama. Ma tean, et kaitseministeerium räägib, et Kaitseliit võib kõiki neid ülesandeid täita, aga fakt on see, et Kaitseliidu liikmed on esiteks vabatahtlikud ja teiseks maksime me neile (eriolukorra ajal) kõikide abiülesannete täitmise eest päris korraliku summa,” märkis ta.
Kogu see lahendatav vastasseis kasutati paraku ära pingete tekitamiseks koalitsioonis – isegi ERR pani loole provokatiivse pealkirja “Helme kaitses kriisireservi: kaitseliitlased ei saa hakkama”. Ehk siis ässitati vabatahtlikke ministri vastu. Rääkimata sots Läänemetsast, kes kutsus Mart Helmet kaitseliitlaste ees vabandama – see on marksistide unelm, näha päid vastu maad taguvaid ja süsi pähe raputavaid oponente.
“Kaitseliitlased on alati teinud seda, mida riik neilt ootab ja täitnud oma ülesandeid suure pühendumisega. Kaitseliit on alati saanud hakkama ja saab hakkama ka tulevikus,“ ütles Lauri Läänemets Delfile. Paraku on need ainult sõnad, sest iga kaitseliitlane (eriti vahetustega töötav) teab, kuidas tuleb aegu töökaaslastega ümber sättida, et pääseda korralisele õppusele.
Seega on Kaitseliidu ja sisekaitsereservi ümber tekkinud sõnavahetus taas üks osa poliitilistest ärplemistest, kuigi iga samm Eesti julgeoleku tugevdamisel on Venemaa lähedust arvestades hädavajalik. Pigem tuleks küsida, miks takistatakse sisekaitsereservi loomist.