16.07.2020
Võib-olla on aafriklaste kogukonna teke osaliselt ka uue presidendikandidaadi teene? Pilt on illustratiivne.
Välistudengite teema on hetkel kuum, ja vassimiste seast tõuseb õnneks esile ka tõde, et võõrtudengid tähendavad immigratsioonisurve tugevnemist.
“Postimees hakkas Siim Pohlaku kohta faktikontrolli tegema ja värvis ennast nurka. Jutt oli pererändest ja sellest, kas välistudengid võtavad pereliikmeid kaasa. Tehti pikk kirjatükk, aga tavapärast “Õige” või “Vale” ei välja ei öeldudki. Küll tuli Siseministeeriumi andmete põhjal täpne info, et 2/3 ehk 69,4 % välistudengeist küsis 2018-19. õppeaasta järel peale lõpetamist elamisluba. Postimees ütles “paljud” tudengid. Mina ütlen, et enamik. Eelnevalt märgiti, et peamiselt toovad pere kaasa tööloaga inimesed. Ehk kõigepealt ülikool, siis sujuvalt elamisluba ja hõimuliikmed kaasa,” kirjeldab toimuvat EKRE Riigikogu saadik Anti Poolamets.
Peale selle võib ju välistudengite siiajäämise õigustajatelt küsida – kui Eesti noored lähevad võõrsile õppima ja jäävadki sinna sealset majandust edendama, kas me oleme siis rahul? Kui mitte, siis miks me soovime seda Kolmandale maailmale, kes vajaks väga haritud inimesi oma majandust korda tegema?
Päris kaheldav on ka näiteks EPL-i loos Tallinna venestumisest kui väidetavast müüdist välja toodud lause: “Ülejäänud mitteslaavi päritolu sisserändajad elavad üle linna magalarajoonides ning valivad elukoha soodsama hinna ja selle järgi, kas töökoht on lähedal. Näiteks on uussisserändajaid rohkesti Mustamäel, sest TTÜ ümbruses tegutseb palju välismaalastele tööd andvaid firmasid.”
Uute Uudiste toimetus ei oska kommenteerida, kas TTÜ ümbruses ikka on ohtralt aafriklastele tööd andvaid firmasid ja millised on korterite üürihinnad – mingi osaline tõde selles väites ilmselt on, kuid tegelikkuses on põhjused muus.
Kui ühiskond hakkas esmakordselt märkama mustanahaliste rohkust Tallinnas, hakati välja tooma ka kohti, kus neid kõige rohkem nähti, ja enam mainiti seejuures TTÜ ühikaid. Tõenäoliselt said need õppivate aafriklaste koondumiskohaks, edasi üüriti kortereid juba tuttavas ümbruses, kus oli ohtralt omi, ja nii ongi Mustamäe saamas Mustaks Mäeks.
Hoiatav on seegi, et nii tekib algul kogukond, siis paralleelühiskond ja lõpuks no-go-tsoon, milliseid on Lääne-Euroopas küllaga, ja milline oli eestlaste jaoks varem ka venelaste Lasnamäe. Palju laineid löönud video kümnete mustade piknikust Nõmmel näitab, et aafriklastel hakkab tekkima oma kogukond, mis elab oma elu.
Migratsiooniprotsessid Eestis keevad ja parem on neid kontrolli all hoida, enne kui asi käest läheb, sest nagu ütlevad jällegi EPL ja Vahur Koorits: “…näiteks Pariisis, kus põlist prantsuse päritolu inimesed üritavad meeleheitlikult vältida mõnes linnalähedases immigrantrahvastikuga piirkonnas elamist.”