16.07.2020
Maailma rahvastiku põhimass on koondunud Hiinasse, Indiasse ja sealsesse ümbruskonda. Pilt on illustratiivne.
Maailma rahvaarv võib kasvada veel kuni 2064. aastani ja hakkab seejärel vähenema. Nii väidavad Washingtoni ülikooli teadlased oma hiljutise uurimuse põhjal. Tagajärjeks on suured globaalsed muutused, ent ühtlasi on nende arvutused maailma rahvastiku tõusu osas senistest erinevad.
Uurimuse kohaselt elab aastal 2100 maailmas umbes 8,8 miljardit inimest, mis on ligi kaks miljardit vähem senisest ÜRO prognoosist. Washingtoni ülikooli teadlaste sõnul saabub tipp 2064. aastaks, mil maailmas elab 9,7 miljardit inimest, seejärel hakkab rahvaarv vähenema.
Tunnustatud Briti ajakirja The Lancet peatoimetaja Richard Hortoni sõnul on 21. sajand inimtsivilisatsiooni ajaloos revolutsiooniline. 23. riigis, peamiselt Euroopas ja Aasias, väheneb rahvastik praegusega võrreldes pea poole võrra. „Meie tulevikku kujundavad Aafrika ja araabia maailm, samas kui Euroopa ja Aasia kaotavad oma mõju. Sajandi lõpuks elame me mitmepooluselises maailmas, mille valitsevateks jõududeks on India, Nigeeria, Hiina ja Ameerika Ühendriigid,“ ütles Horton.
Teadlased leiavad oma uurimuses, et ülemaailmne sündimus langeb sajandi lõpuks 2,37 lapselt naise kohta (2017) 1,66 peale. 183. riigis väheneb rahvaarv ja sellega seotud majandussuutlikkus nii palju, et ilma sisserändeta ei ole seda võimalik enam üleval hoida. Nende riikide hulgas on näiteks Brasiilia, Venemaa, Jaapan. Isegi Hiinas väheneb aastaks 2100 rahvaarv 1,4 miljardilt (2017) 732 miljonile. Ka rahvastiku demograafiline struktuur muutub. Aastaks 2100 on 2,37 miljardit inimest vanemad kui 65 ja vaid 1,7 miljardit inimest nooremad kui 20.
Lääne-Euroopa riikides jätkub rahvaarvu vähenemine. Näiteks Saksamaal on elanike arv prognooside kohaselt aastaks 2100 umbes 66 miljonit (aastal 2035 aga hinnanguliselt 85 miljonit). Saksamaa sündimuskordaja langeb veel veidi, praeguselt 1,39 lapselt naise kohta 1,35 lapsele (Rahvastiku taastootmiseks peab sündimuse üldkordaja olema vähemalt 2,1.)
Majandussuutlikkuse kohta ütleb aga Viini ülikooli demograafiaspetsialist ja professor Wolfgang Lutz, et esmatähtis ei ole mitte rahvastiku vanuseline koosseis ja rahvaarv, vaid peamiselt ikka inimeste võimekus. Ta toob näiteks Nigeeria. „Seal on juba praegu väga palju rohkem inimesi kui Saksamaal, kuid sellest hoolimata on Nigeeria osakaal maailmamajanduses üsna tähtsusetu.“ Lutz leiab, et riigile on parem omada vähem lapsi, kuid see-eest paremini haritud. Samas leiab ta, et Lääne-Euroopa riikide jaoks on tulevikus majanduslikult kasulik ka sisseränne.
Allikas: Die Welt