“Ärapanijate” oodatud valitsuse lagunemist reedel ei tulnud, sotsiaalministeerium otsustas oma ideoloogilised lemmikud oma toidule võtta, et nad ikka igasugust võrdsust edendaks.
Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis, et rahandusministeeriumi otsusel rahastuseta jäänud 13 MTÜ-d saavad lähematel tööpäevadel ning ka edaspidi rahastuse otse sotsiaalministeeriumist.
Sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele hasartmängumaksust maksete peatamiseks Kiige hinnangul õiguslikku alust ei ole ning sellise hinnangu on andnud seitsme riigiasutuse juristid, ühtlasi on seda tema jutu järgi kinnitanud ka justiitsministeeriumi õiguslik analüüs.
“Meil on põhimõtteliselt juriidiline vaidlus, kellel on õigus, ja las siis juristid vaidlevad. Tanel ei ole leidnud ühtegi juristi, kes ütleb, et mul on õigus, ja mina ei ole kohanud ühtegi juristi, kes ütleks, et mul ei ole õigus. Ma arvan, et me ultimaatumite keeles seda ei räägi, koalitsioonikaaslased nagu me oleme, ja eks me seda siis koos jahvatame,” ütles rahandusminister Martin Helme neljapäevasel pressikonverentsil.
Kiige sõnul otsustas sotsiaalministeerium, et ei pane Riigi Tugiteenuste Keskust (RTK) olukorda, kus nad peavad otsustama, millise ministeeriumi pool on õigus ja kes eksib. Nii lõpetab sotsiaalministeerium koostöö hasartmängumaksust toetuse eraldamiseks RTK-ga ning sotsiaalministeeriumi partneritena saavad 13 MTÜ-d lepingujärgse rahastuse sotsiaalministeeriumilt.
“Sotsiaalministeerium lõpetab koostöö RTK-ga, et tagada riigi jaoks prioriteetsete valdkondade edendamisel parim sisuline koostöö riigi ja hasartmängumaksust toetust saavate strateegiliste partnerite vahel,“ ütles Kiik.
„Sotsiaalministeerium on Eesti sotsiaal-, tervise-, töö- ja võrdsuspoliitika eestvedaja. Inimeste toimetulek, tervis ja sotsiaalkaitse, sealhulgas eakate ja erivajadusega inimeste heaolu edendamine on sotsiaalministeeriumi pädevuses ja seega valdkondlikud otsused on ja peavad olema ministeeriumi teha. Meie ülesanne on nende valdkondade edendamine ja toetamine ning see peab jätkuma ka edaspidi.“
Sotsiaalministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel on sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkulepe, milles sisalduvad ka hasartmängumaksu seadusest rahastatavate toetuste väljamaksed. „Arvestades sel aastal ilmnenud erinevaid seisukohti hasartmängumaksu seaduse tõlgendamisel on otstarbekas senist kokkulepet muuta ja jätkata hasartmängumaksu vahenditest toetuste väljamakseid strateegilistele partneritele ja väikeprojektidele sotsiaalministeeriumi vahetul korraldamisel,“ ütles sotsiaalminister Riigi Tugiteenuste Keskusele saadetud kirjas.
Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid on SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, Eesti Punane Rist, SA Väärtustades Elu, Lastekaitse Liit, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, SA Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, MTÜ Kuldne Liiga, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Lasterikaste Perede Liit, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Naisteühenduse Ümarlaua SA.
Kiik lisas, et maksete MTÜ-le jõudmine on lähemate tööpäevade küsimus. “Tegutseme edasi vastavalt senistele projektitaotlustele ja leiame vajadusel katteallikad sotsiaalministeeriumi eelarverealt,” märkis Kiik.
Praeguse seisuga on kõikidele strateegilistele partneritele makstud toetust summas 2 771 268,8 eurot.
Seega jätkab sotsiaalministeerium raha jagamist ka neile MTÜ-dele, kelle tegemisi suunab igat masti sooideoloogia.
“Riik määrab ja võtab ära iga päev, /…/ kord leitakse, et midagi on valesti tehtud, üks komakoht on valesti ja raha nõutakse tagasi, seda teeb riik iga päev. Õhus on olnud jutt õigustatud ootusest, millega ma ei ole nõus. See on sama loogika, kui pangaröövel läheb panka röövima ja teda takistatakse sel ebaseaduslikul tegevusel, ja tema ütleb, et makske mulle ikkagi see raha välja, sest mul oli õigustatud ootus raha saada.
Hasartmängumaksust seda makset teha ei tohi, see on üheselt selge ja niikaua kui on võimalik, hoian ma seda kinni, sest see on riigieelarve väärkasutamine. Kui sotsiaalministeeriumil on mingid muud vahendid, kust ta tahab seda raha välja maksta, siis nende ministeeriumi haldusalas on palju raha, ja see on puhas prioriteetide küsimus. Minu valijatel oleks teised prioriteedid, puuetega inimesed, ravikindlustuseta inimesed või lastega seotud tegevus. Tanel Kiik oskab paremini vastata, kas see on ka Keskerakonna valijate prioriteetide küsimus, aga vaidlus on ju kahetahuline: üks see, et kas see on juriidiliselt lubatud, sellest konkreetsest maksurahast teha konkreetselt neid väljamakseid. Meist ei ole keegi juristid ja ma arvan, et las nemad ja lõpuks ehk kohtud vaidlevad sel teemal. Teine pool on poliitiline tahk ja mina ei saa aru, kus on loogika – meil on oma prioriteedid, raha on alati konkreetne summa ja selles osas peame me valikuid tegema, ja siis me otsustame, et kulutame selle raha MTÜde peale, kes nime poolest edendavad Eestis võrdseid võimalusi ja kohtlemisi, aga tegelikult tulevad Toompeale plakatitega valitsust kukutama. Miks me seda rahastame, sellest ma aru ei saa,” rääkis Martin Helme neljapäeval.
Kui justiitsminister Raivo Aeg ütles, et poliitiliste kemplemiste tõttu ei pea inimesed kannatama, vastas Martin Helme: “Ei, see pole mingi kannatus. Mitte ühelgil organisatsioonil Eestis, mis ei ole põhiseaduslik organisatsioon, ei ole mingisugust õigust maksumaksja rahale. Sellist asja pole olemas. Maksumaksja raha jagab Riigikogu riigieelarvega ja nii palju kui on delegeeritud, ka valitsus, ja sealt edasi valitsuse liikmed oma valdkonnas. See pole mingi kannatus. Nad on MTÜ-d, neil peaks olema oma tulubaas samuti, neil on võimalik küsida raha igasugustest muudest allikatest, oma liikmemaksudest, küsida eurotoetusi, nii et homme (reedel – toim.) ei juhtu midagi. /…/ Ma lükkan tagasi selle väite, et sekkusin teise valdkonda, eelarve ja rahanduse valdkond ongi minu valdkond. Olen korduvalt sellele teemale tähelepanu juhtinud ja palunud asi ära lahendada.”